2. Suurtükiväepolk

2. Suurtükiväepolk 2. Suurtükiväerügement
Suurtükiväe (kui väeliigi) embleem Vabadussõjas.
Tegev	1918 – 1923
Riik	Eesti
Kuuluvus	Eesti Rahvavägi
Liik	Suurtükivägi
Ülesanne	Jalaväeüksuste toetamine
Suurus	Polk
Osa	1. Diviis
Tähtpäevad	26. detsember
Lahingud	Eesti Vabadussõda Lõunarinne
Ülemad
Võtmeisikud	alampolkovnik Martin Terras kapten Herbert Brede kapten Johannes Roska alampolkovnik/kolonel Georg Feofanov

2. Suurtükiväepolk oli Eesti Rahvaväe suurtükiväeüksus.

Juhtkond ja organisatsioon

• 1918, alampolkovnik Martin Terras,
• 21. jaanuar 1919 – 1. august 1919, kapten Herbert Brede,
• 1919, kapten Johannes Roska
• 22. oktoober 1919 – 1. detsember 1928, alampolkovnik/kolonel Georg Feofanov

Moodustamine

8. jaanuaril arvati grupi koosseisu Vabadussõja aegsed välipatareid nr 4, 8, 9 ja 10.

Patarei nr. 1

leitnant Hermann Maim

Patarei nr. 1 – endine väljapatarei nr. 10 – formeerimine algas Tallinnas 20. detsembril 1918 1. suurtükiväepolgu 4. patareina. Patarei ülemaks määrati leitnant Hermann Maim, vanemohvitseriks leitnant Artur Tenno, rühmaülemateks lipnik Aleksander Derrik ja lipnik Kaarel Jürmann, asjaajajaks sv.-am. A. Soots. 8. jaanuaril 1919 lõpetati patarei formeerimine ja patarei saadeti nelja 3,42-tollise vene 1895. aasta välikahuriga 2. diviisi ülema käsutusse. Põltsamaal täiendati patareid hobustega ning see määrati 2. jalaväepolgu käsutusse. Esimene tuleavamine oli patareil juba 17. jaanuaril.

Patarei nr. 2

Patarei nr. 2 – endine väljapatarei nr. 4 – aluseks sai 11. jaanuaril 1919 soomusronglaste poolt Tapa rajoonis sõjasaagina enamlastelt äravõetud kerge 3" nelja-suurtükiline patarei ühes 31 hobusega. Patarei nr 4 formeeriti Tapal 11. jaanuaril 1919. aastal, ülemaks leitnant Artur Raag.

Patarei nr. 3

Patarei nr. 3 – endine väljapatarei nr. 9 – formeerimine algas Tallinnas 17. märtsil 1919. Patarei ülemaks määrati leitnant Georg Leets, vanemohvitseriks lipnik Aleksander Derrik ja asjaajajaks sv.-am. Dannenberg. Patarei formeeriti soomlaste poolt üle antud neljast 3" kergest suurtükist.

Patarei nr. 3 osales Lõunarindel 1919. aasta kevadel Orava lahingutes.

Patarei nr. 4

Patarei nr. 4 – endise väljapatarei nr. 8 formeerimist alustati Tallinnas 16. märtsil 1919. 3. raske väljasuurtükiväe divisjoni 2. patareina. Patarei ülemaks ja formeerijaks määrati kapten Karl Aleksander Kool, vanemaks ohvitseriks alamleitnant Theophil Konstantin Lukk, majandusülemaks alamkapten Johanson. Esialgne varustus, hobused ja veovahendid saadi soome abivägedelt, meeskond tagavarapatareist. 26. märtsil sõitis patarei välja Lõuna väerindele, olles varustatud kahe 6" Vickersi haubitsaga.

Kapten Karl Aleksander Kooli määramisel Vabariigi Sõjakooli Suurtükiväe patarei ülemaks, määrati patarei ülemaks leitnant Theophil Konstantin Lukk.

Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseis patareide arv. 18. veebruaril 1919 toodi 1. Suurtükiväepolgu patareid nr. 4 (leitnant Hermann Maim) ja nr. 6 (leitnant Richard Lessel) 2. suurtükiväepolgu koosseisu; 2. suurtükiväepolgust viidi 1. Suurtükiväepolku asemele patareid nr. 4 (nooremleitnant Artur Raag), nr. 5 (nooremleitnant August Rose) ja nr. 6 (nooremleitnant Johannes Remmel). 7. aprillil toodi patarei nr. 5 (nooremleitnant Rose) 2. suurtükiväepolku.

7. augustil 1919 nimetati kõik patareid diviisides Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid: Välipatarei nr 1, ülem Oskar Palu; Välipatarei nr 2, ülem Jaan Tõnisson; Välipatarei nr 3, ülem August Ratiste; Välipatarei nr 4, ülem Artur Raag; Välipatarei nr 5, ülem Johannes Roska; Välipatarei nr 7, ülem Vladimir Janitz; Välipatarei nr 8, ülem Teofil Lukk; Välipatarei nr 9, ülem Georg Leets; Välipatarei nr 10, ülem Herman Maim; Välipatarei nr 11, ülem August Rose; Välipatarei nr 12, ülem Richard Lessel; Välipatarei nr 13, ülem Hans Miller; Välipatarei nr 14, ülem Christian Freiberg; Välipatarei nr 15, ülem Osvald Einer; Välipatarei nr 16, ülem Helmut Vilipus; Välipatarei nr 17, ülem Alvin Adler; Välipatarei nr 18, ülem Johannes Tamm. Kindluse patarei nr 1, ülem Lembit Hellat; Kindluse patarei nr 2, ülem Helmut Arro; Kindluse patarei nr 3, ülem Paul Kuusik; Kindluse patarei nr 4, ülem Nikolai Polonski; Kindluse patarei nr 5, ülem Paul Mühlverk; Kindluse patarei nr 6, ülem Georg Rasumov; Kindluse patarei nr 7, ülem Paul Borkmann; Kindluse patarei nr 8, ülem August Aron; Kindluse patarei nr 9, ülem August Kangro; Kindluse patarei nr 10, ülem Aleksander Mägi. Tagavarapatarei, ülem Heinrich Laretei ja Sõjakooli patarei Karl Kool.

Tegevus rahuajal

Vabadussõja lõpus koosnes Eesti suurtükivägi 1., 2. ja 3. suurtükiväe polgust, 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon, 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon ja 3. kindluse raskesuurtükiväe divisjonist ja Kahurväe tagavaradivisjonist. 1920. aastaks suurtükiväe polgud formeeriti vastavalt 1. suurtükiväe divisjon, 2. suurtükiväe divisjon ja 3. suurtükiväe divisjoniks. 1. juuniks 1920. aastaks liideti Kindluse raskesuurtükiväe divisjonid, Kindluse suurtükiväe divisjoniks, mis aga 9. novembril 1920. aastal likvideeriti ja jagati kolme kindluse grupina suurtükiväe divisjonide vahel.

1. juunist 1921 muudeti nii 1. kui 2. suurtükiväepolgu koosseise. Vastavalt sellele pidi polgus olema kaks kerget suurtükipatareid (igas neli suurtükki), üks kerge haubitsapatarei nelja suurtükiga, üks raskehaubitsapatarei kahe suurtükiga ja üks kindlusesuurtükiväe grupp suurtükiväepolgu koosseisulise üksusena.

1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.

15. märtsist 1924. aastal muudeti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli 1. diviisi suurtükivägi, 2. diviisil 2. diviisi suurtükivägi ja 3. diviisil 3. suurtükiväe rügement. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks.

1. augustil 1925. aastal loodi uus organisatsioon, kus suurtükivägi jagunes suurtükiväegruppideks: 1. diviisil oli 1. suurtükiväegrupp ja 2. suurtükiväegrupp; 2. diviisil 3. suurtükiväegrupp ja 4. suurtükiväegrupp ja 3. diviisil 5. suurtükiväegrupp.

Vaata ka

• Eesti Rahvavägi
• Suurtükivägi
• 2. Suurtükiväegrupp
• Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)