Johannes Orasmaa
| Johannes Orasmaa | |
|---|---|
 Johannes Orasmaa (toona Johannes Roska) Vabadussõja ajal. | |
| Sündinud |
3. detsember 1890 Joala vald Vaivara kihelkond |
| Surnud |
24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast |
| Auaste | Kindralmajor |
| Juhtinud |
2. Suurtükiväepolk Soomusrongide Brigaad Kaitseliit |
| Autasud | VR I/2 ja II/3 |
Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald Vaivara kihelkond – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928), Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige. Kaitseliidu ülem aastatel 1925–1940. Ta pidas ka Tormi talu Tabivere lähedal.[1]
Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1919 2. Suurtükiväepolgu ülem
- 1919–1920 Merekindluste ülem
- 12. veebruaril 1920.a. ülendatakse kaptenist alampolkovnikuks auastme vanusega 1. veebruar 1920
- 1921–1923 Soomusrongide Brigaadi ülem
- 1923–1925 2. Soomusrongirügemendi ülem
- 9.[2] veebruar 1925 – 28. juuni 1940 – Kaitseliidu ülem
- 24. veebruar 1928 – ülendati kindralmajoriks
- 1940 – väeosaülemate aukohtu eesistuja
Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
- Rahvuskogu liige
- Riiginõukogu liige (valitud Kaitseliidu Keskkogu poolt)
1931. aastal nõudsid sotsialistid tema lahkumist Kaitseliidu ülema ametikohalt, süüdistades teda vapsluses ja riigipöörde ettevalmistamises. 8. detsembril 1931 oli koos Kaitseliidu vanematekogu, mis leidis, et süüdistused on põhjendamatud.[3].
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- Püha Vladimiri ordeni IV järk (Venemaa)
- Vabadusristi I liigi 2. järk (2. november 1921)
- Vabadusristi II liigi 3. järk (19. oktoober 1920)
- Kotkaristi teenetemärgi I klass (13. detsember 1933), II klass (27. mail 1930)
- Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass (12. veebruar 1934), III klass (20. veebruaril 1928)
- Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk
- Kaitseliidu Saaremaa maleva auliige
- Korporatsioon Ugandala auvilistlane
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 7.12.2005, Riina Mägi, Tabiveres avati mälestuskivi Johannes Orasmaale, vooremaa.ee
- ↑ III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925
- ↑ Roska peal, sotsid all. Rahvaleht, 10. detsember 1931, nr. 145, lk. 1.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ohvitseride andmekogu
- Kindralmajor Johannes Orasmaa pani eestlased suusatama!
- Johannes Orasmaa foto ja biograafilised andmed saidil generals.dk
- Jalaväe määrustik. I osa Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Biograafia ESBL-is
| Eelnev Aleksander Seiman |
Kaitseliidu ülem 10. veebruar 1925 – 1940 |
Järgnev Kalle Eller |
Kategooriad:
- I Riiginõukogu liikmed
- Riigikaitse Nõukogu liikmed
- Eesti kindralmajorid
- Eesti suurtükiväelased
- Kaitseliidu ülemad
- Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmed
- Eesti soomusrongiväeosade ülemad
- Väeosaülemate aukohtu liikmed
- Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud
- Eesti Olümpiakomitee liikmed
- Eesti jalgpallurid
- Korporatsioon Ugala liikmed
- Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid
- Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid
- Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid
- Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I astme kavalerid
- Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid
- Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid
- Karutapja ordeni kavalerid
- Kolme Tähe ordeni kavalerid
- Perekonnanimede kaitseregister
- Vabadussõja veteranid
- Eesti represseeritud isikud
- Sündinud 1890
- Surnud 1943