Mine sisu juurde

Richard Lessel

Allikas: Vikipeedia
Richard Vilhelm Paul Lessel
Sünniaeg 28. juuni, 1884
Kunda-Malla vald, Eesti
Surmaaeg 1972
Illinois, USA
Teenistus Eesti Rahvavägi 19181934
Auaste Major
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist I/3

Richard Vilhelm Paul Lessel VR I/3 (28. juuni 1884 Kunda-Malla vald, Virumaa – aprill 1972 Illinois, USA) oli Eesti sõjaväelane (major).

Sündis 28. juunil 1884 Virumaal Kunda-Malla vallas. Sai üldhariduse Tallinna Reaalkoolis.[1]

Alates 1904. aastast[2] jalaväe reservlipnik, teenis suure osa Esimesest maailmasõjast Tallinnas politseiametnikuna. Mobiliseeriti 1916. aasta mais ja määrati teenima Peeter Suure merekindluse suurtükiväepolku.[3]

Saabus 25. veebruaril 1918 1. Eesti suurtükiväebrigaadi,[4] kus määrati 4. patarei ülemaks[5] ning ülendati sama aasta 25. märtsil leitnandiks.[6]

Nimetati Eesti Vabadussõja puhkedes esmalt 1. suurtükiväepolgu majandusülemaks ja kuu hiljem sama polgu patarei nr. 6 ülemaks.[3] Alustas patarei formeerimist Tallinnas 20. detsembril 1918. Patarei sõitis 5. jaanuaril 1919 Paidesse, kust liikus lahingutega Petseri suunas, tegutsedes koos 2. ja 7. jalaväepolguga.[7] 18. veebruaril 1919 [8] viidi patarei 2. suurtükiväepolku, kus see nimetati ümber välipatareiks nr. 12. Pärast Vabadussõda patarei likvideeriti.[7]

Ülendati 7. jaanuaril 1920 alamkapteniks[9] ja 8. aprillil 1921 "kiiduväärt teenistuse ja väljateenitud aja eest" kapteniks.[10] Autasustati Vabadussõjas üles näidatud sõjaliste teenete eest Vabadusristi I liigi 3. järguga.[11]

Ülendati 22. veebruaril 1924 majoriks[12] ning nimetati 1926. aastal suurtükiväepolügooni ülemaks.[13]

Vabastati 17. märtsil 1934 tervislikel põhjustel tegevteenistusest.[14]

Anti 15. aprillil 1936 sõjaringkonnakohtu alla[15] süüdistatuna riigi raha omastamises aastatel 19291933.[16]

Elas 1960 Saksamaal[17]

  • 1904 – reservlipnik
  • ? – alamleitnant
  • 1918 – leitnant
  • 1920 – alamkapten
  • 1921 – kapten
  • 1924 – major
  1. Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 244
  2. Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 212
  3. 3,0 3,1 Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 98
  4. Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 25
  5. Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 26
  6. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  7. 7,0 7,1 Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 31
  8. Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 32
  9. Laidoner, J: Ülendused. Wäljawõtted käskudest Wabariigi sõjawägedele. Sõdur. 1920, nr 2, lk 2
  10. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  11. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  12. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  13. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  14. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  15. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  16. Arhiivi infosüsteem
  17. Andres Pulver: Kuhu nad jäid? Virumaa Teataja, 16. märts 2009

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]