2. Suurtükiväepolk

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt 2. Suurtükiväe polk)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
2. Suurtükiväepolk
2. Suurtükiväerügement
Suurtukivagi.svg
Suurtükiväe (kui väeliigi) embleem Vabadussõjas.
Tegev 19181923
Riik Eesti Eesti
Kuuluvus Eesti Rahvavägi
Liik Suurtükivägi
Ülesanne Jalaväeüksuste toetamine
Suurus Polk
Osa 1. Diviis
Tähtpäevad 26. detsember
Lahingud

Eesti Vabadussõda

Ülemad
Märkimisväärsed ülemad alampolkovnik Martin Terras
kapten Herbert Brede
kapten Johannes Roska
alampolkovnik/kolonel Georg Feofanov

2. Suurtükiväepolk oli Eesti Rahvaväe suurtükiväeüksus.

Juhtkond ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

8. jaanuaril arvati grupi koosseisu Vabadussõja aegsed välipatareid nr 4, 8, 9 ja 10.

Patarei nr. 1[muuda | muuda lähteteksti]

leitnant Hermann Maim

Patarei nr. 1 – endine väljapatarei nr. 10 – formeerimine algas Tallinnas 20. detsembril 1918 1. suurtükiväepolgu 4. patareina. Patarei ülemaks määrati leitnant Hermann Maim, vanemohvitseriks leitnant Artur Tenno, rühmaülemateks lipnik Aleksander Derrik ja lipnik Kaarel Jürmann, asjaajajaks sv.-am. A. Soots. 8. jaanuaril 1919 lõpetati patarei formeerimine ja patarei saadeti nelja 3,42-tollise vene 1895. aasta välikahuriga 2. diviisi ülema käsutusse. Põltsamaal täiendati patareid hobustega ning see määrati 2. jalaväepolgu käsutusse. Esimene tuleavamine oli patareil juba 17. jaanuaril.

Patarei nr. 2[muuda | muuda lähteteksti]

Patarei nr. 2 – endine väljapatarei nr. 4 – aluseks sai 11. jaanuaril 1919 soomusronglaste poolt Tapa rajoonis sõjasaagina enamlastelt äravõetud kerge 3" nelja-suurtükiline patarei ühes 31 hobusega. Patarei nr 4 formeeriti Tapal 11. jaanuaril 1919. aastal, ülemaks leitnant Artur Raag.

Patarei nr. 3[muuda | muuda lähteteksti]

Patarei nr. 3 – endine väljapatarei nr. 9 – formeerimine algas Tallinnas 17. märtsil 1919. Patarei ülemaks määrati leitnant Georg Leets, vanemohvitseriks lipnik Aleksander Derrik ja asjaajajaks sv.-am. Dannenberg. Patarei formeeriti soomlaste poolt üle antud neljast 3" kergest suurtükist.

Patarei nr. 3 osales Lõunarindel 1919. aasta kevadel Orava lahingutes.

Patarei nr. 4[muuda | muuda lähteteksti]

Patarei nr. 4 – endise väljapatarei nr. 8 formeerimist alustati Tallinnas 16. märtsil 1919. 3. raske väljasuurtükiväe divisjoni 2. patareina. Patarei ülemaks ja formeerijaks määrati kapten Karl Aleksander Kool, vanemaks ohvitseriks alamleitnant Theophil Konstantin Lukk, majandusülemaks alamkapten Johanson. Esialgne varustus, hobused ja veovahendid saadi soome abivägedelt, meeskond tagavarapatareist. 26. märtsil sõitis patarei välja Lõuna väerindele, olles varustatud kahe 6" Vickersi haubitsaga.

Kapten Karl Aleksander Kooli määramisel Vabariigi Sõjakooli Suurtükiväe patarei ülemaks, määrati patarei ülemaks leitnant Theophil Konstantin Lukk.

Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseis patareide arv. 18. veebruaril 1919 toodi 1. Suurtükiväepolgu patareid nr. 4 (leitnant Hermann Maim) ja nr. 6 (leitnant Richard Lessel) 2. suurtükiväepolgu koosseisu; 2. suurtükiväepolgust viidi 1. Suurtükiväepolku asemele patareid nr. 4 (nooremleitnant Artur Raag), nr. 5 (nooremleitnant August Rose) ja nr. 6 (nooremleitnant Johannes Remmel). 7. aprillil toodi patarei nr. 5 (nooremleitnant Rose) 2. suurtükiväepolku. 7. augustil 1919 nimetati kõik patareid diviisides Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid.

Tegevus Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus rahuajal[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõja lõpus koosnes Eesti suurtükivägi 1., 2. ja 3. suurtükiväe polgust, 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon, 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon ja 3. kindluse raskesuurtükiväe divisjonist ja Kahurväe tagavaradivisjonist. 1920. aastaks suurtükiväe polgud formeeriti vastavalt 1. suurtükiväe divisjon, 2. suurtükiväe divisjon ja 3. suurtükiväe divisjoniks. 1. juuniks 1920. aastaks liideti Kindluse raskesuurtükiväe divisjonid, Kindluse suurtükiväe divisjoniks, mis aga 9. novembril 1920. aastal likvideeriti ja jagati kolme kindluse grupina suurtükiväe divisjonide vahel.

1. juunist 1921 muudeti nii 1. kui 2. suurtükiväepolgu koosseise. Vastavalt sellele pidi polgus olema kaks kerget suurtükipatareid (igas neli suurtükki), üks kerge haubitsapatarei nelja suurtükiga, üks raskehaubitsapatarei kahe suurtükiga ja üks kindlusesuurtükiväe grupp suurtükiväepolgu koosseisulise üksusena.

1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodudkompaniideks ja polgud rügementideks.

15. märtsist 1924. aastal muudeti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli 1. diviisi suurtükivägi, 2. diviisil 2. diviisi suurtükivägi ja 3. diviisil 3. suurtükiväe rügement. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks.

1. augustil 1925. aastal loodi uus organisatsioon, kus suurtükivägi jagunes suurtükiväegruppideks: 1. diviisil oli 1. suurtükiväegrupp ja 2. suurtükiväegrupp; 2. diviisil 3. suurtükiväegrupp ja 4. suurtükiväegrupp ja 3. diviisil 5. suurtükiväegrupp.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]