Eesti venelased

Venelaste osakaal maakonniti (2010).

Eesti venelased on Eesti suurim rahvusvähemus: Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 24,8% Eesti püsielanikkonnast, arvuliselt 321 198.

Eestis elavate venelased taust on erinev nii päritolult kui ka poliitiliselt:

• Vanemad vene kaupmehesuguvõsad on Eestis elanud juba Liivi sõja aegadest saati või isegi enne seda. Suuremal hulgal jõudis venelasi Eesti- ja Liivimaale pärast seda, kui Eesti Põhjasõjas 1710. aastal Vene võimu alla läks. Eestisse asus nii Vene ametnikke kui ka õigeusu vaimulikke.
• Vene vanausulised saabusid Eestisse 18. sajandil, kui neid Venemaal pärast vene õigeusukiriku reformi taga kiusati. Eestis asustasid nad Peipsi järve äärsed alad. Kuna selle rahvarühma traditsiooniliste tegevusalade hulka kuuluvad kalapüük ja sibulakasvatus, kutsutakse neid rahvasuus sibulavenelasteks.). Praeguseni on Eesti vanausuliste peamised asualad Peipsi järve äärsed Mustvee ja Rajaküla, Kallaste linn, Kolkja-Kasepää-Varnja külad ning Piirissaar.
• 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni ja Venemaa kodusõja aegadel saabus Eestisse hulk põgenikke (sealhulgas terve rida vene intellektuaale, võimu haaranud bolševike poliitilisi vastaseid (Viktor Tšernov), Tartu ülikooli õppejõude ja kirjanikke, näiteks Igor Severjanin). Samuti jäid pärast Loodearmee desarmeerimist siia paljud endised Loodearmee sõdurid ja ohvitserid.
• 1940. aasta juunipöörde järel, eriti aga pärast Teist maailmasõda tõi Nõukogude Liit Eestisse ohtralt tööjõudu, eelkõige töölisi kõikjalt üle NSV Liidu. Suurem osa neist olid rahvuselt venelased. Samuti tulid paljud pereliikmed järele oma siinsetele sugulastele. Sellised okupatsiooni ajal ebaseaduslikult Eestisse toodud kolonistid moodustavadki suurema osa Eesti venelastest.
• Kui Eesti taasiseseisvudes Nõukogude armee väeosad siit lahkuma hakkasid, jäid Eestisse mitmed erusõjaväelased ja nende pered. Siiajääjaid oli Vene vägede seas kuni viimaste üksuste lahkumiseni Eestist. Ehkki Venemaaga sõlmitud vägede väljaviimise lepingu järgi pidid kõik 1994. aasta 26. juuli seisuga Vene sõjaväe isikkoosseisu kuulunud isikud ja nende perekonnaliikmed Eestist lahkuma, oli ka nende seas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel (nt abielu Eesti kodanikuga) võisid senisesse elukohta jääda.. Osa neist saab Venemaalt pensioni (sõjaväepensionärid), enne 26. juulit 1994 erruläinuid aga Venemaa toetada ei pruugi.
• Nõukogude ajal sündis Eestis tuhandeid venelasi, neile ja nende lastele on Eesti sünnikoht ning sageli pole nad Venemaal kunagi elanudki.
• Vähemal määral on venelasi Eestisse elama asunud ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Eesti on muutnud atraktiivseks Venemaaga võrreldes suhteliselt paremal järjel majandus ja kõrgemad palgad, viimastel aastatel ka kuulumine Euroopa Liitu. Raskuste tõttu alaliste elamislubade ja veel enam kodakondsusega on uusimmigrante Venemaalt saabunud siiski varasemaga võrreldes vähe.

Vene kogukond pärast iseseisvuse taastamist

Viimase kahekümne aastaga on Eestist lahkunud vähemalt 140 000 mitte-eestlast, suuremalt jaolt venelased.

Usuliselt kuuluvuselt on Eestis elavad venelased kõige sagedamini õigeusklikud.

Venelaste protsent Eesti rahvastikust eri aastatel

1881: 13,3%; 1897: 13,0%; 1922: 13,7%; 1934: 13,8%; 1959: 30,1%; 1970: 34,7%; 1979: 37,9%; 1989: 40,3%; 1997:32,2%.

Välislingid

• Klara Hallik, Venelased Eestis – diasporaa ja vähemuse vahepeal; Sirp, 06.08.2010
• Venelased Eesti Vabadussõjas (1918-1920)
• Õiguse vastu ei saa ükski - Ülevaade okupantide rahvuspoliitikast Eestis
• Roman Abisogomjan, "Роль русских военных деятелей в общественной и культурной жизни Эстонской Республики 1920-1930 гг. и их литературное наследие, Tartu, 2007
• Информационный портал русской общины в Эстоний
• Сергей Исаков, Записка А. К. Баиова "Русская эмиграция в Эстонии"
• Venelased Eesti Vabadussõjas, venelased.ee
• Mart Niklus. [2] “Vello Helk – kas mahavaikitud rahvuskangelane?” (Ka suhtumisest eesti venelastesse.) Ettekanne Jüri Kuke XII mälestuskonverentsil Tartu Ülikooli aulas 29. märtsil 2008 (täiendustega)