Sturmpanzer II Bison

Allikas: Vikipeedia

15cm sIG33 auf Fahrgestell PzKpfw II (Sf)

Sturmpanzer II Bison tehnilised andmed
Pikkus 5,48 m
Laius 2,60  m
Kõrgus 1,98  m
Kaal 16  t
Kiirus maastikul 15 km/h
maanteel 45 km/h
Käiguvaru maanteel ??? km
maanteel 100 km
Suurtükk 150 mm haubits
10 mürsku
Kuulipildujad 1 x 7,92
600 padrunit
Soomus 5 kuni 30 mm
Mootor 8 silindriline Buessing-NAG L8V
Mootori võimsus 155 hj
Meeskond 4 inimest

Sturmpanzer II Bison täisnimetusega 15cm sIG33 auf Fahrgestell PzKpfw II (Sf) on Teise maailmasõja ajal Saksamaal toodetud liikursuurtükk, mida toodeti firmas Alkett (Altmaerkische Kettenwerk GmbH) 1941. aasta lõpust kuni 1942. aasta jaanuarini kokku 12 masinat.

Kui tootmisse läks Sturmpanzer I, otsustati Panzer II baasil välja töötada uuem ja parem versioon sellest masinast. Kuigi Panzer II oli 1941. aastaks juba suht vananenud, sobisid need moderniseerimiseks ja ümberehitusteks muude sõjamasinate tarbeks. Esimene uue liikursuurtüki prototüüp saadetigi 13. juunil 1940 Kummersdorfi polügoonile katsetustele. Oktoobris 1940 sai oma esimese prototüübi valmis ka firma Alkett, mis oli ehitatud Panzer II Ausf. B šassiile. Katsetustel selgus, et see masin ei suuda vedada talle plaanitud suurtükiraskust betoonplokki, laskekatsetused aga näitasid, et ka laskmine oli suhteliselt võimatu. 18. veebruaril võeti vastu otsus ehitada Sturmpanzer II modifitseeritud ja ilma tornita Panzer II šassiile/korpusele (pikendatud Panzer II versioon). Juulis-augustis valmis firmas Alkett esimene Sturmpanzer II Bison ning jaanuariks olid valmis kõik esimese seeriana tellitud (rohkem ei tellitudki) 12 masinat (1941. aastal ehitati 7 ja 1942. aastal 5 masinat).

150 mm jalaväesuurtüki sIG 33 L/11,4 äramahutamiseks suurendati korpuse mõõtmeid pikkuses 60 cm ja laiuses 32 cm ning veermikku lisati kuues kanderatas. Arvestades seda, et suurendati nii masina pikkust, kui ka laiust jäi Bison oma siluetilt küllaltki madalaks. Oma järglasest Wespest erines Bison selle poolest, et sellel ei olnud suurtüki ja selle meeskonna kaitsmiseks mõeldud pealt lahtist soomustorni, kaitseks jäi suurtüki enda kilp. Suurtüki laskekaugus oli 4,7 km ja selle tõstenurk oli 0 kuni +75 kraadi. Laskemoonana kasutati mürske GR39H1/A, mis kaalusid 25 kg ja mille algkiirus oli 280 m/s. Enesekaitseks oli masinal üks 7,92 mm kuulipilduja MG34

Tehniliste näitajate poolest sarnanes Bison Panzer II-ga, mille jõuallikas oli kuuesilindriline Maybach HL62TRM, kuigi osa allikaid väidab, et Bisoni mootor oli Buessing-NAG L8V. Maybachi mootori puhul olid tehnilised näitajad järgmised: kiirus maanteel 45 km/h, tegevusraadius 160 km ja mootori võimsus oli 140 hobujõudu. Masinale oli paigaldatud käigukast SSG46, mis tagas masinale 6 edasi- ja 1 tagasikäigu. Raadiosaatjana oli raadiojaam FuG 5. Meeskonda kuulus 4 meest, komandör, kaks laskurit ja juht. Bisoni kaalus 16 tonni.

Kõik masinad olid paigutatud 707. ja 708. raskesuurtükiväe roodu (sIG Kp (Sfl.)), mis veebruarist aprillini paiknes Liibüas, Põhja-Aafrikas. 2. detsembril 1942 kaotati kaheksa masinat, millest osa masinaid remonditi ning kuus masinat teenisid kuni 1943. aasta kevadeni DAK (Deutsches Afrika Korps) koosseisus, mil kaotati ka viimane masin.

Mõningad andmed väidavad, et Saksamaa lõplikul kokkuvarisemisel langes kuskil Saksamaa tehases inglaste kätte kuus töökorras Bisonit, ning ka seda, et üks masin osales Egiptuse armee koosseisus 1948. aastal sõjas Iisraeliga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]