Liikursuurtükk

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Iseliikuv suurtükk. Lisainfot artikli arutelust
Roomikveermikul liikursuurtükk PzH 2000

Liikursuurtükk on kandemasinale või selle veermiku baasil ehitatud mobiilne suurtükk.

Tänapäeva liikursuurtükid on peamiselt suurtükiväerelvad, harvem õhutõrjerelvad. Liikurõhutõrjerelvi nimetatakse tänapäeval tavaliselt liikurõhutõrjekompleksideks. Liikursuurtükid võivad olla ka tankitõrjeotstarbelised.

Veermiku tüübi järgi eristatakse ratas- või roomikveermikul liikursuurtükke, kaitstuselt soomustamata ja soomustatud liikursuurtükke. Enamik liikursuurtükke on soomustatud.

Liikursuurtükid kaudtulerelvadena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaudtuleotstarbelised liikursuurtükid on üldjuhul soomustatud ja roomikveerimikul ning kuuluvad tavaliselt soomusvägede koosseisu. Need on projekteeritud kas tanki, jalaväe lahingumasina või (roomikutega) soomustransportööri veermikule. Liikursuurtükke valmistatakse ka taktikaliste veoautode baasil. Enamus tänapäeva liikursuurtükke on varustatud navigatsiooni, suunamis ja positsioneerimissüsteemidega. Laadimine on vähemalt osaliselt automatiseeritud ja see suurendab laskekiirust.

Liikursuurtüki eeliseks on tavaliselt kiire tulepositsioonilt lahkumise kiirus, hea maastikuläbimisvõime ja positsioonil laskevalmiduse saavutamise kiirus. Ebaeelisteks suur hooldusmaht ja kütusekulu, aeglane kiirus, suur mass ja süsteemi haavatavus.

Liikursuurtükiväerelvade areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õhutõrjeotstarbelisi liikursuurtükke valmistati juba Esimese maailmasõja ajal veoautode baasil.

Esimesed seeratootmisse läinud jalaväe tuletoetuseks mõeldud liikursuurtükid valmistati Teise maailmasõja eel. Saksamaal hakati neid nimetama ründesuurtükkideks (Sturmgeschütz).

Esimesed kaudtuleotstarbelised seeriaviisilised liikursuurtükid valmistati Teise maailmasõja ajal, kuigi veoauto kasti paigaldatud välisuurtükke oli kasutusel ka varem. Sealhulgas isegi Eesti Sõjaväel oli kaks soomustatud veoautot "Puuk" ja "Sorts", mille kasti oli paigaldatud välisuurtükk.

Esimesi liikursuurtükke, jalaväe toetuseks mõeldud StuG III, 2. maailmasõjas