Tiger I

Allikas: Vikipeedia

Tiger I

PzKpfw VI Tiger Ausf. H

PzKpfw VI Tiger Ausf. H tehnilised andmed
Pikkus 8,45 m
Laius 3,40–3,70  m
Kõrgus 2,93  m
Kaal 56  t
Kiirus maastikul 10–20 ja maanteel 38 km/h
Käiguvaru maanteel ? ja maanteel 140 km
Suurtükk 88 mm KwK36 L/56
92 mürsku
Kuulipildujad 2×7,92 mm MG 34
4500 padrunit
Soomus kuni 100 mm
Mootor 12 silindriline Maybach HL 210 P 45
Mootori võimsus 650 hj
Meeskond 5 inimest

Tiger I (täisnimetusega Panzerkampfwagen VI Tiger; lühendatult PzKpfw VI Tiger) oli Saksamaal Teise maailmasõja ajal (19421945) toodetud rasketank ning ühtlasi kõige kardetum sakslaste soomusmasin Teises maailmasõjas.

Tiger erines eelmistest Saksamaa tankidest projekteerimise põhimõtete poolest. Tema eellastel olid liikuvus, soomus ja tulejõud tasakaalus olnud ja mõnigi kord jäid nad vaenlastele relvastuses alla.

Tiger I esindas uut lähenemist, mis rõhutas tulejõudu ja soomust. Kuigi ta ei jäänud ka kiiruse poolest parimatele vaenlase tankidele alla, kaalus ta siiski üle 50 tonni ning ülekanded, käigukastid ja teised sellised detailid olid selgelt jõudnud oma taluvuspiirini ja rikked olid sagedased.

Uue rasketanki projekteerimine algas 1937, aga selle tootmist esialgu ei plaanitud. Tõuke Tigeri väljatöötamisele andis alles Idarindel kohatud Nõukogude tank T-34, millele Saksamaal polnud võrdväärset vastu panna.

Kuigi Tigeri üldine välimus meenutas keskmist tanki Panzer IV, kaalus Tiger üle poole rohkem, sest tal oli oluliselt paksem soomus, suurem peakahur, suurem kütusepaak, rohkem laskemoona, suurem mootor ning võimsamad ülekandesüsteem ja vedrustus.

Tiger I soomuse paksus oli esiküljel 10 cm ja tornil 12 cm. Näiteks Panzer IV-l olid need näitajad vastavalt 8 cm ja 5 cm. Soomuse paksus küljel oli kerel 6 cm ja tornil 8 cm, taga nii kerel kui tornil 8 cm. Katusel ja põhjal oli soomus 2,5 cm paks, aga alates 1944. aasta märtsist toodetud tankidel oli katusel soomus 4 cm paks. Kõige paksem, kuni 20 cm, oli soomus kohas, kus peakahur oli torni külge kinnitatud. Soomuse plaadid olid peamiselt tasased ja nende ühendused olid väga kvaliteetsed, pigem kokku keevitatud kui needitud.

Tiger I laadimis- ja laskemehhanism pärinesid Saksa õhutõrjekahurilt 8,8 cm KwK 36. See oli maailmasõja üks kõige tõhusamaid ja kardetumaid kahureid. Kahuri lasketrajektoor oli väga madal ja ta võimaldas lasta väga täpselt. Sõja ajal Suurbritannias toimunud testi käigus tulistas Tiger I 5 korda järjest 1100 meetri kauguselt 41×46 cm suuruse märklaua pihta. Oli teateid, et Tiger on mõne tanki rivist välja löönud rohkem kui 4 km kauguselt, kuigi enamik tankilahinguid maailmasõjas toimus märksa väiksema vahemaa tagant.

Tigeri kõige suurem probleem oli see, et tema tootmine oli liiga tööjõu- ja materjalimahukas. Näiteks toodeti maailmasõja ajal üle 58 000 USA tanki M4 Sherman ja üle 36 000 T-34, seevastu ainult 1347 Tiger I ja 492 Tiger II. Tootmine nõudis ka palju aega ja raha. Tiger I tootmine maksis üle poole rohkem kui Panzer IV tootmine ja 4 korda rohkem kui ründesuurtüki StuG III tootmine.

Toodetud eksemplaride väikese arvu, kvalifitseeritud meeskonna puuduse ja suure kütusekulu tõttu sõja üha enam kokkukuivavate ressursside tingimustes ei olnud Tigeritel sõja käigule suurt mõju.

Kuigi selle esitlus pidi aset leidma juba 20. aprillil 1942 (Hitleri sünnipäeval), valmisid prototüübid alles sama aasta juunis ning massitootmine algas augustis. Panzer III ja IV roll oli Tigerite eest musta töö ära tegemine, mistõttu võis neid tihti kõrvuti leida. Sobival maastikul suutsid Tigerid laiahaardelist hävitustööd läbi viia. Ametliku statistika kohaselt läks ühe Tigeri hävitamiseks vaja vähemalt 5 kõige arenenumat M4 Sherman tanki.[viide?]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]