Mürsk
Mürsk on heade ballistiliste lennuomadustega laskemoonaosa tulistamiseks suurtükist. Mürsu kaliiber on 20 mm või enam.
Sisukord |
Mürsu ehitus [muuda]
Mürsk koosneb sütikust, kestast ehk kannust ja laengust või täidisest. Mürsu esiosa on koonusekujuline ja seda nimetatakse esikoonuseks ehk ogiiviks. Mürsupõhi võib olla kas sile või nõgus. Mürsul võib tagaosas olla stabiliseerivate tiibadega saba või väljundava teatud efekti andvale ainele.
Kui mürsk on mõeldud tulistamiseks vintraudsest suurtükist, on mürsul kõige paksema koha peal pehmest metallist 1-2 juhtrõngast, mis lõikuvad vintsoontesse.
Mürsule antakse liikumisenergia heitelaenguga, mis võib paikneda kas hülsis või laengukambris lahtiselt. Mürsk võib olla kinnitatud laenguhülsi külge või olla laengust eraldi laetav.
Mürskude liigitamine [muuda]
Liigitamine vastavalt otstarbele ja lennuomadustele [muuda]
Mürsud võivad olla kasutusotstarbelt
- lahingmürsud,
- õppemürsud,
- harjutusmürsud.
Lahingmürsud võivad olla ühtlasi lennuomadustelt:
- tavalised,
- aktiivmürsud gaasigeneraatoriga (Base-Bleed),
- reaktiivmürsud reaktiivmootoriga,
- juhitavad või programeeritavad,
- trasseerivad, leekefekti andva lisaainega.
Liigitamine vastavalt toimele [muuda]
Lahingmürsud võivad olla toimelt näiteks:
- Kildmürsud ehk kildfugassmürsud (High-Explosive)
- Soomustläbistavad mürsud (Anti-Tank)
- Kumulatiivmürsud
- Noolmürsud, ehk alalkaliibrilised mürsud
- Tugevdatud südamikuga mürsud
- Transportmürsud (Cargo)
- Suitsumürsud
- Valgustusmürsud
- Süütemürsud
- Propagandamürsud
- Keemiamürsud
- Tuumamürsud
- Elektroonilise võitluse mürsud
- Kassettmürsud
- Kobarmürsud (ICM)
- Mineerimismürsud
- Sihtmärki otsivate laengutega mürsud
- Šrapnellmürsud (ei kasutata enam)