Hummel

Allikas: Vikipeedia

Hummel

Hummel

Hummeli tehnilised andmed
Pikkus 7,17 m
Laius 2,97  m
Kõrgus 2,81  m
Kaal 24,4  t
Kiirus maastikul 20 ja maanteel 42 km/h
Käiguvaru maanteel 130 ja maanteel 215 km
Suurtükk 150 mm haubits sFH 18/1 L/30
18 mürsku
Kuulipildujad 1×7.92 mm MG 34 või MG 42
600 padrunit
Soomus 10 kuni 30 mm
Mootor 12 silindriline Maybach HL120TRM
Mootori võimsus 300 hj
Meeskond 6 inimest

Hummel (kimalane), täisnimetusega Panzerfeldhaubitze 18M auf Geschützwagen III/IV (Sf) Hummel (SdKfz 165) oli Saksamaal Teise maailmasõja ajal toodetud kaudtuleotstarbeline liikursuurtükk.

Hummel oli üks maailma esimesi iseliikuvaid haubitsaid, mis ehitati erilisele šassiile Geschutzwagen III/IV. Selle šassii loomiseks kasutas firma Deutsche Eisenwerke Panzer III Ausf. J rooli- ja juhtimisseadmeid ning Panzer IV Ausf. F veermikku, mootorit ja jahutussüsteemi. Masin oli relvastatud 150 mm haubitsaga, mis oli võimeline tulistama 43,5 kg kaaluvat mürsku 13,3 km kaugusele.

Hummelid olid tanki- ja soomusgrenaderidiviiside suurtükiväe pearelvadeks alates 1942-st aastast. Tänu oma mobiilsusele said Hummelid rinde eesotsas olevate tankide kannul liikuda ja vajadusel ka oma haubitsate vahendusel tuge pakkuda ning rünnakuid läbi viia, vahetades kiiresti positsiooni. Hummeli meeskond ei olnud eriti hästi kaitstud. Puudus katus, halva ilma eest kaitses ainult puldan ning soomus oli vaid 50 mm paks. Vaenlase äkilise rünnakuga oli võimalik masin kiirelt hävitada, näiteks visates sisse käsigranaat.

Kokku ehitati Hummelit aastatel 1942 kuni 1945 firmas Alkett 666 masinat. Aastatel 1943 – 1944 ehitas firma Deutsche Eisenwerke Hummeli šassiile 150 laskemoona veokit (Munitionsträger Hummel).

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]