SdKfz 10
SdKfz 10
| |
|---|---|
| SdKfz 10 tehnilised andmed | |
| Pikkus | 4,74 m |
| Laius | 1,93 m |
| Kõrgus | 1,62 m |
| Kaal | 4,9 t |
| Kiirus | maastikul maanteel 75 km/h |
| Käiguvaru | maanteel 300 km |
| Suurtükk | – |
| Kuulipildujad | – |
| Soomus | – mm |
| Mootor | 6-silindriline Maybach HL38 või HL42 |
| Mootori võimsus | 100 hj |
| Meeskond | 2+6 inimest |
SdKfz 10 (Sonderkraftfahrzeug) oli Saksa poolroomikveok, mida kasutas Saksamaa Teises maailmasõjas. See mahutas kaheksa jalaväelast ja võimaldas pukseerida tankitõrjesuurtükke.
Neid tehti eriotstarbelistena keemiatõrjeks (10\1ja2), kütusemasinaks (10\3) ja flakiplatvormiga (10\4 ja 5) 2 cm Flak 30 või 38. Mõned masinad tehti tankivastaseks relvaplatvormiks, mille relvastuses oli Pak36 või Pak38. Sõja lõpul tehti mõned kolmeraudsed MG151 kiirlaskekahuriga masinad.
SdKfz 10 projekteerimist alustati 1932. aastal Demagis, esimene prototüüp valmis 1934. aastal. Masstootmises oli masin aastatel 1937–1944 ja selle ajaga toodeti ligikaudu 17 000 masinat. See tegi kaasa lahingud alates Poolast kuni ida- ja läänerindeni.
Mõlemat roomikut ja ratast kasutati masina pööramiseks, pööramismehhanism oli tehtud nii, et otseselt pööramiseks kasutati rattaid, kuid roomikute pidurid hakkasid pööramisele töötama, kui rool rohkem välja keerati. Sellest masinast arendati hiljem välja SdKfz 250.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: SdKfz 10 |