Smolenski oblast
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Smolenski oblast |
|
|
| vene Смоленская область (Smolenskaja oblast) |
|
|
 Smolenski oblasti vapp |
 Smolenski oblasti lipp |
|
|
| Pindala: 49 676 km² |
| Elanikke: 980 500 (2012) |
| Keskus: Smolensk |
|
|
 |
Smolenski oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas. Piirneb läänes Valgevenega.
2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 974 100.
Suuremad linnad on Smolensk, Vjazma, Roslavl ja Jartsevo.
Ajalugu [muuda]
Smolenski linna ümbritsevaid maaalasid ühendava Smolenskimaa esmaseks riiklikuks moodustiseks oli Smolenski vürstiriik, mis rajati 1054. aastal ja oma keskse asendi tõttu Venemaal arenes see kiiresti. 12. sajandi lõpuks oli Smolenskimaast sellest saanud Ida-Euroopa üks tugevaimaid riike ning Smolenski dünastia kontrollis Kiievi-Vene trooni. 1240. aastal, kui mongolid Venemaad rüüstasid, mongoli väed Smolenskit nad küll säästsid, aga Smolensk pidi hakkama Kuldhordile andamit maksma.
14. sajandil muutus piirkond Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahelise võimuvõitluse objektiks. Viimane iseseisev Smolenski vürst oli Georgi, kelle valitsusajal vallutas Leedu suurvürst Vytautas linna kolm korda: 1395, 1404 ja 1408. Lõpuks läks linn ja Smolenskimaa Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisu.
1404–1514 oli Smolenskimaa Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisus. Pärast linna tagasivallutamist asuti seda kindlustama ja 1597–1602 ehitati paksude müüridega kivist Smolenski kreml. Sellest hoolimata vallutasid Poola väed Smolenski 1611. aastal pärast 20-kuulist piiramist ning linn ja Smolenski vojevoodkond jäi Rzeczpospolita koosseisu. 1654. aastal aga vallutasid Venemaa tsaaririigi väed tsaar Aleksei Mihhailovitši juhtimisel Smolenskimaa ja piirasid pealinna Smolenskit ning see alistus, 1667. aastal sõlmitud Andrussovo vaherahuga jäi Smolensk ja Smolenskimaa Venemaa tsaaririigi valdusesse.
Smolenskimaa kuulumise ajal Rzeczpospolita koosseisu moodustus aadliseisus šlahta (служилое дворянство), mille eriõigused säilisid ka Smolenskimaa taasliitmisel Venemaa tsaaririigiga ja Smolenski šlahtapolgus teenides, kelle seast on pärit Venemaa silmapaistvaid sõjaväelasi, riigi-, kultuuritegelasi ja teadlasi: Potjomkinid, Nahhimovid, Glinkad, Vonljarjarskid, Hrapovitskid, Engelhardtid. Šlahtaadlikele lubatud privileegide eest oli neil keelatud abielluda katolikuusku poolalannadega, anda lapsi õppima väljaspoole Venemaad või võtta välismaalt (katoliku usutunnistusega riikidest) koduõpetajaid.
Vaata ka [muuda]
- Smolenski šlahta, [1]
- Smolenski šlahtapolk
- Smolenksi vürstiriik
- Smolenski vojevoodkond
- Smolenski kubermang
Belgorodi oblast · Brjanski oblast · Ivanovo oblast · Jaroslavli oblast · Kaluga oblast · Kostroma oblast · Kurski oblast · Lipetski oblast · Moskva linn · Moskva oblast · Orjoli oblast · Rjazani oblast · Smolenski oblast · Tambovi oblast · Tula oblast · Tveri oblast · Vladimiri oblast · Voroneži oblast
