Smolenski lennuõnnetus

Allikas: Vikipeedia
Lennutee
Vene sõjaväelased keeravad Smolenski lennuväljal valgustitele puuduvaid lampe sisse. 10. aprill 2010
Õnnetuses osalenud lennuk Prahas, 39 tundi enne õnnetust

Smolenski lennuõnnetus juhtus 10. aprillil 2010 Venemaal Smolenski sõjaväelennuvälja lähedal 4 km kaugusel Smolenski kesklinnast.

Poola presidenti Lech Kaczyńskit ja paljusid kõrgeid riigitegelasi Venemaale viinud Tupolev Tu-154-tüüpi lennuk kukkus 2 kilomeetrit enne lennuvälja alla ning süttis põlema. Kõik lennukis olnud 96 reisijat ja meeskonnaliiget said surma. Lennukis oli 85-liikmeline Poola delegatsioon, kes oli teel mälestama 70 aasta möödumist Katõni massimõrvast.

Smolenski lennuväli on endine sõjaväelennuväli, mis tänapäeval on nii militaar- kui tsiviilõhukite käsutuses. Õnnetuse ajal polnud seal lääne stiilis instrumentaalmaandumissüsteemi, millega piloodid olid harjunud, vaid vene stiilis süsteem. Lennujaamas oli radar, kuid selline, mis polnud fikseeritud kindlasse suunda. Seetõttu sai seda kasutada küll abivahendina oma asukoha määramiseks, kuid mitte maandumiseks. Hiljem selgus, et lennujaama tuled olid halvasti hooldatud. Mõned lambid puudusid, mõnel polnud klaase ees ja mõned tuled olid mustuse tõttu halvasti nähtavad.

Õnnetuses osalenud lennuk sabanumbriga 101 kuulus Poola õhuvägedele. President võis kasutada teistki lennukit, mille sabanumber oli 102, aga see oli parasjagu Venemaal Samaaras hoolduses. Lennuk sabanumbriga 101 oli valmistatud Kuibõševi lennukitehases (tänapäeval Samaara) aastal 1990, ta oli kogunud 5143 lennutundi ja 3899 maandumist. Lennuki kasutuskestus seevastu oli 25½ aastat, 30 000 lennutundi või 15 000 maandumist sõltuvalt sellest, mis neist esimesena täitub.

Lennuk pidi väljuma Varssavist kell 9.00, aga väljalend hilines. Lennuk startis kell 9.27. Lend Smolenskisse pidi kestma ühe ja veerand tundi.

Rahvusvaheliste reeglite järgi toimub suhtlus lennuki meeskonna ja lennujuhtide vahel inglise keeles. Kuid Smolenski lennuväli tavaliselt rahvusvahelisi lende ei teeninda ja lennuväljal puudus vastav ICAO sertifikaat. Seetõttu ei saanud lennujuhtidelt nõuda, et nad suhtleksid inglise keeles, selle asemel rääkisid nad vene keelt. Tavaliselt suhtleb lennujuhtidega navigaator ja kui tekib keeleprobleeme, siis võib sihtlennujaam saata oma navigaatori. Märtsi keskpaiku oli Poola reisi taotledes soovinud saada navigaatorit, aga polnud saanud vastust. Märtsi lõpul taotles Poola teist korda lennuluba, aga seekord navigaatorit ei soovinud. Viimasel hetkel pakkus Venemaa oma navigaatorit, kuid siis Poola keeldus, teatades, et meeskonna vene keele oskus on täiesti piisav. See polnud siiski tõsi. Üksnes lennuki kapten oskas vene keelt piisavalt hästi ja ta võttis navigaatori kohustused endale, tehes seega kahe inimese tööd.

Ilm oli halb. Siiski oli kell 9.15 Smolenskis maandunud Poola valitsusele kuuluv Jak-40, mis toimetas kohale Poola ajakirjanikud. Pärast seda proovis Venemaale kuuluv Il-76 Smolenskis kell 9.20 ja 9.39 maanduda, aga halva nähtavuse tõttu ei suutnud ta kummalgi katsel maanduda ja suunati ümber Moskvasse Vnukovo lennuväljale.

Lennu ajal halvenes ilm veelgi. Tekkis udu ja nähtavus vähenes 200 meetrini. Varulennuväljadeks olid määratud Minsk ja Vitebsk, mis aga mõlemad olid kolmandas riigis, pealegi oli Vitebski lennujaam laupäeva tõttu suletud. Saanuks lennata ka Vnukovo lennuväljale, kuid Moskva oli väga kaugel.

Alles 3 päeva varem, 7. aprillil olid kapten ja esimene piloot sellesama lennukiga selsamal lennuväljal maandunud. Tõsi, sel lennul olid nad vastavalt esimese piloodi ja navigaatorina. Meeskonda võis mõjutada teadmine, et mõne päeva eest olid nad Smolenskis maandunud, samuti see, et ajakirjanikud olid kohale jõudnud. Kokpitis viibisid kõrvalised isikud, nimelt Poola õhuvägede ülem kindralleitnant Andrzej Blasik, kes oli ise endine lendur ja lennuinstruktor, viibis seal pidevalt ning presidendi protokolliülem Mariusz Kazana käis seal aeg-ajalt. Üldiselt on kõrvalistel isikutel kokpitis viibimine keelatud, kuid see käib tsiviillendude kohta, see lennuk kuulus aga sõjaväele, mistõttu talle ei kehtinud need reeglid. Kõrvalised isikud avaldasid meeskonnale maandumiseks survet.

Kindlasti mõjutas meeskonda teadmine 12. augustil 2008 juhtunust. Sel päeval toimus lend, mille pardal olid lisaks Lech Kaczynskile Läti, Leedu, Eesti ja Ukraina riigipead. Parajasti käis Gruusia sõda. Kui lennuk oli õhku tõusnud, käskis Kaczynski muuta sihtkohta ja lennata Tbilisisse. Meeskonnal polnud selleks lennuluba, niisiis otsustas kapten presidendi käsku eirata ja maanduda esialgses sihtkohas, Aserbaidžaani linnas Gəncəs. Piloodi suhtes alustati uurimine käsu täitmata jätmise tõttu, kuid ta vabastati igasugusest süüst ja teda hoopis autasustati kaitseministeeriumi hõbemedaliga. Siiski ei lasknud president tal rohkem ennast sõidutada. 7. aprillil oligi tema olnud Smolenskisse lennanud lennuki piloot, kuid siis polnud reisil riigitegelasi ja 10. aprilliks oli ta lennuki meeskonnast välja jäetud.

Kask, mida lennuk esimesena tabas. 10. aprill 2010

Meeskond avastas, et on laskumist alustanud liiga hilja. Et seda kompenseerida, suurendas meeskond lennuki vertikaalset kiirust 8 meetrini sekundis, mis on poole kiirem kui ette nähtud. Lennuk laskus liiga madalale ning põrkas puudega kokku hetkel, mil lendurid olid taibanud, et on sattunud maapinnale liiga lähedale, ja otsustanud minna teisele ringile. Kokkupõrkel maaga rakendus lennukile ülekoormus üle 100g, mille tõttu kõik lennukis viibijad hukkusid ainsa hetkega.

Õnnetust soodustas asjaolu, et enne lennuvälja maapind tõusis. See võis jätta pilootidele väära ettekujutuse, et lennuki kõrgus maapinnast on lennuväljani jõudmiseks piisav.

Pärast õnnetust[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. aprillil 2010 toimus Krakowis presidendi Kaczyński ja tema abikaasa riiklik matus. Väliskülaliste saabumist matusele takistas 14. aprillil purskama hakanud Eyjafjallajökulli vulkaan, mis paiskas taevasse niisuguse hulga vulkaanilist tuhka, et kogu Euroopas tühistati lennureisid. Siiski ei lükatud matust edasi ja see toimus nagu ette nähtud, kuigi väliskülalisi saabus tavalisest vähem.

Kuna õnnetuses hukkus Poola president, sai Seimi eesistuja Bronisław Komorowski presidendi kohusetäitjaks. 20. juunil korraldati uue presidendi valimised. Ükski kandidaat ei saanud absoluutset enamust ning sellepärast toimus 4. juulil presidendivalimiste teine voor, kuhu pääsesid hukkunud presidendi kaksikvend Jarosław Kaczyński ja Bronisław Komorowski. Komorowski kogus teises voorus 53% häältest ja valiti uueks presidendiks.

Poola sõjaväe VIP-ide sõidutamisega tegelev lennuväe üksus likvideeriti. Enamikule selle lenduritele tehti ülesandeks lennata regulaarsetel tsiviillendudel. Valitsusele jäeti alles kaks lennukit Embraer 170, kuid neid hakkas opereerima Poola riiklik lennuettevõte LOT Polish Airlines ja neid hakkasid juhtima tsiviilpiloodid. Ülejäänud lennukid müüdi ära.

26. novembril 2010 võttis Venemaa Riigiduuma vastu resolutsiooni, milles tunnistas, et Katõni veresaun toimus Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini käsul. Nõukogude Liit oli seda kaua aega eitanud, väites, et Katõni veresaunas on süüdi Natsi-Saksamaa, ja alles Mihhail Gorbatšov kinnitas 1990 Nõukogude Liidu vastutust selle eest. Kuid Venemaa polnud kunagi varem Stalini otsest osalust selles veretöös tunnistanud.

Lennuõnnetuses hukkunuid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lech Kaczyński
Poola presidendilossi juurde tuuakse lilli.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

54.82533132.052856