Sõrmistik

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Sõrmistiku puhastamine. Lisainfot artikli arutelust

Sõrmistik põhiliselt Saksamaal ja Kesk-Euroopas kasutusel oleva QWERTZ-asetusega

Sõrmistik ehk klaviatuur on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid, mis töötavad kas mehaaniliste hoobade või elektriliste lülititena.

Vaatamata selliste sisendseadmete arengule, nagu näiteks arvutihiir ja puutetundlik ekraan, ning arvutustehnika kiiruse kasvule, on klaviatuur jäänud enimkasutatavaks ja mitmekülgseimaks seadmeks, mis võimaldab inimestel arvutiga suhelda.

Tavaliselt on klaviatuuri klahvidele tähemärgid peale graveeritud ning igale nupuvajutusele vastab kindel sümbol. Mõned sümbolid vajavad aga samaaegselt mitme klaviatuuri klahvi vajutamist või all hoidmist ning kindlas järjekorras nuppude vajutamist. Kuigi enamuse sõrmistiku klahvide vajutamise tagajärjel on tulemuseks tähed, numbrid või erinevad sümbolid, on nuppe ja erinevaid klahvikombinatsioone, mis ka teistsuguseid käsklusi arvutile edastavad.

Klahvivajutus trükib teatud teksti või numbri vastavasse tekstitöötlusprogrammi või siis jäetakse kogu klahvikombinatsioonide ja nuppude vajutamise tagajärjel ekraanile tekkima pidava teksti tõlgendustöö tarkvarale. Arvutiklaviatuur eristab üksteisest kõik klahvivajutused ning raporteerib seejärel vastavale tekstitöötlustarkvarale. Sõrmistikku kasutatakse ka otse arvuti operatsioonisüsteemiga suhtlemisel ning käskluste jagamisel käsurea vahendusel. Klaviatuuri võib vaadelda ka andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele.

Erinevad standardid

Traditsioonilised klaviatuurid

Tavalistel traditsiooniliste tähemärkidega klaviatuuride klahvidel on 19,05 mm suurune kese ning olenevalt sõrmistikust tavaliselt 2,79–3,81 mm pikkune liikumisteekond tavaolekust käskluse edastamiseni. Lauaarvutite juures kasutusel olevatel ameerikapärase nupuasetusega 101 klahviga ning 104 klahviga Windowsi klaviatuuridel on tähestiku tähed, kirjavahemärgid (kuuluvad põhiklahvide hulka), numbriklahvid ning mitmed käsu- ja eriklahvid, kursorklahvid, funktsiooniklahvid. Rahvusvaheliselt veidi tuntumatel 102 või 105 klahviga klaviatuuridel on vasakpoolne shift- ehk registriklahv veidi väiksem ning selle kõrval on lisaks üks erinevate sümbolitega klahv. Samuti on ka enter ehk sisestusklahv nende puhul teistsuguse kujuga. Arvuti klaviatuurid on sarnased elektriliste trükimasinate klaviatuuridele, kuid neil on veidi suurem klahvide arv.

Sülearvuti klaviatuurid

Sülearvutitel kasutatavad klaviatuurid omavad lauaarvutite klaviatuuridega võrreldes lühemat klahvide liikumisteekonda ning ka klahvide arvu on sülearvutite klaviatuuride puhul vähendatud (tavaliselt 85-86 klahvi). Neil ei pruugi olla paremal ääres numbritega klahve ning funktsiooniklahvid, käsuklahvid ja kursorklahvid võivad paikneda erinevalt võrreldes nende paigutusega tavasuuruses klaviatuuridega.

Numbriklahvistik

Numbriklahvistik

Numbriklahvide (inglise numeric keypad) hulka loetakse numbrid, matemaatilised sümbolid liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise jaoks, komakohtade eraldaja (inglise keeles kasutatakse punkti) ja mõned kursorijuhtimise klahvid, lukustusklahv Num Lock ning ka mõned käsuklahvid. Numbriklahvistik on tavalistel sõrmistikel paremal ääre asuv klahvistikuosa, mida kasutatakse arvude sisestamiseks. Kasutusel on ka universaalse järjestiksiini (inglise Universal Serial Bus ehk USB) standardi abil arvuti külge ühendatavad klahvistikud, mida kasutatakse andmete sisestamiseks väiksemate, näiteks sülearvutite klaviatuuride kõrval, millel puuduvad tavasuuruses klaviatuuridel paremal ääres olevad numbriklahvid. Sellistel sõrmistikel kasutatakse järgmisi klahve:

• Aritmeetilised operaatorid nagu näiteks +, -, *, /
• Numbrid 0-9
• Navigatsiooniklahvid (kursorklahvid) nagu Home, End, PgUp, PgDown, jne.
• Num Lock, mida kasutatakse numbriklahvistiku sisse või välja lülitamiseks.
• Enter

Tähtede asetus

QWERTY

Kasutusel on mitmeid erinevaid asetusi täheklahvide, numbriklahvide ja kirjavahemärkide sümboleid kujutavate klahvide jaoks. Erinevate paigutuste vajalikkus on tingitud kasutajate erinevusest – erinevates keeltes on kasutusel erinevad sümbolid, mida teatud klahvistikuasetuse korral on mugavam vajutada. Samuti on osad asetused loodud valdkonnaspetsiifiliste terminite või käskluste hõlpsamaks kasutamiseks (näiteks programmeerimise, raamatupidamise puhul).

Enim levinud QWERTY-asetus leiutati mehaaniliste kirjutusmasinate ajastul. Tollal olid kirjutusmasinatel tähed hoobade küljes, mis pidid saama vabalt liikuda, et lehele märke jätta. Kui vajutati klahve, mis kõrvuti olevaid hoobasid liigutasid, kiilusid hoovad tihti kinni. Leiutaja Christopher Sholes arendas välja klahvide asetuse QWERTY, mille puhul tähedamini kasutatavad tähed ei asetsenud hoobade kinnikiilumise vähendamise eesmärgil kõrvuti. Arvutite tulekuga kinnikiilumise probleem kadus, kuid QWERTY asetust hakati siiski ka elektrooniliste sõrmistike puhul kasutama, kuna see oli juba üpris laialdases kasutuses. Alternatiivsed asetused, nagu Dvoraki lihtsustatud sõrmistiku asetus, ei ole eriti populaarsed.

QWERTZ-asetus on kasutusel põhiliselt Kesk-Euroopa riikides, eelkõige just Saksamaal. QWERTY ja QWERTZ-asetuste põhiline erinevus seisneb Y ja Z klahvide asukoha vahetuses. Samuti on mõned märgid, näiteks sulud, asendatud riigikeelele iseloomulike sümbolite või märkidega.

AZERTY

Erinevad sõrmistikuasetused on kasutusel ka erinevate riikide jaoks. Kindlas regioonis kasutamiseks mõeldud klaviatuurid kasutatavad vastavas riigis kasutusel olevaid tähesümboleid klahvidel või spetsiaalseid klahvikombinatsioone nende sümbolite väljakutsumiseks. Näiteks Hispaania keelt kõnelevates riikides kasutamiseks mõeldud klahvistikel on asetust veidi korrigeeritud, et ruumi oleks ka tähtede Ñ ñ ning Prantsuse keele puhul jällegi tähtede Ç ç jaoks.

AZERTY-asetus on kasutuses eelkõige Belgias ja Prantsusmaal, kuid ka mõnes nende naaberriigis. Selle asetuse erinevus QWERTY-asetusest on tähtede A ja Q asukohtade vahetus, Z ja W vahetus, ning M täht on N-i kõrvalt L-i kõrvale viidud. Numbriklahvide asukoht on jäänud samaks, kuid ekraanile kuvamiseks tuleb numbriklahvide vajutamise ajal all hoida shift-klahvi. Numbriklahvid shift-klahvi alla hoidmata on kasutusel rõhu määramise klahvidena.

Paljudes Aasia riikides kasutatavatel sõrmistikel on tihti spetsiaalsed klahvid, millega Ladina tähestikku vajadusel vastavas riigis kasutusel oleva klahvistikusüsteemi vastu vahetada ja vastupidi. Neid klahve kasutatakse näiteks Jaapanis, et jaapani kirjasüsteemi ja ladina tähestiku vahel vahetada. Jaapanis on samuti sõrmistikul kasutusel Jaapani jeeni tähistav ¥ sümboli "\"asemel. Araabia maades on samuti kasutusel klahvid araabia ning ladina tähtede vahetamiseks.

Eesti paigutusega sõrmistik.

Kanada kakskeelsetes regioonides ning prantsuse keelt kõnelevas Québeci provintsis jällegi võib sõrmistikke Inglise ja Prantsuse klahvistikuasetuse vahet lülitada. Mõlemad neist kasutavad küll QWERTY-tähepaigutust, kuid Prantsuse versioonis on ka sellised rõhulised täishäälikud nagu "é" või "à" võimalik vaid ühe klahvivajutusega ekraanile kuvada.

Esimene eesti tähtedega sõrmistik sülearvutitele ilmus 2002. aastal, kui MicroLink hakkas Eestis sülearvuteid kokku panema.

Klahvide tüübid

Tähe- ja numbriklahvid

Tähestiku tähed, numbrid ning kirjavahemärgid on sõrmistikel kasutusel nii nagu ikka trükimasinatel – vastava sümboliga klahvi vajutades ilmub sama sümbol teksti- või andmetöötlusprogrammi või mistahes muu tekstiredaktori vahendusel ekraanile. Paljudele nendest klahvidest vastab aga veel mitmeid muid sümboleid/tähti, kui vajutamise hetkel all hoida shift klahvi. Tähestiku tähti kujutavatel klahvidel on nendeks suurtähed, numbrite puhul erinevad sümbolid ja kirjavahemärgid. Paljudel sõrmistiku klahvidel on lausa mitu funktsiooni, kui nende vajutamise hetkel all hoida erinevaid käsuklahve.

Tühikuklahv on sõrmistiku klahvide hulgast kõige laiem, ning nagu põhiklahvid, oli tühikuklahv samuti kasutusel juba mehaanilistel trükimasinatel. Selle klahvi eesmärk on trükkimise ajal erinevate märkide vahele tühja ruumi sisestamine. Tühikuklahv on küllalt suur, et seda oleks trükkimise ajal väga kerge ja mugav ükskõik kumma käe pöidlaga vajutada. Olenevalt Operatsioonisüsteemist võib ka tühikuklahv täita mõne käsuklahviga koos vajutades mõnda teist funktsiooni, nagu näiteks aktiivse akna suuruse muutmine või selle sulgemine. Arvutimängudes või teistes rakendusprogrammides täidab tühikuklahv lisaks tavalisele kasutusele teksti trükkimisel ka hulgaliselt muid funktsioone, nagu näiteks hüppamine või märgete lisamine lahtritesse. Samuti kasutatakse seda ka näiteks videofailide puhul video peatamiseks või video vaatamise jätkamiseks.

Käsuklahvid

Käsuklahvid (inglise modifier keys) on sõrmistiku klahvid, mis muudavad teiste klahvide vajutamisel tekkivaid sümboleid, kui neid koos vastava klahviga kasutada. Näiteks kui klahvi <F4> vajutamisel üldjuhul mingit tagajärge ei ole (kui sellele klahvile ei ole määratud kindlat funktsiooni), siis klahve <Alt> ja <F4> koos vajutades suleb Windows aktiivse akna või programmi. Samuti ei tee ka ainult <Alt> klahv üksi kasutades mitte midagi.

Kõige rohkem kasutatakse käsuklahvidest Control-klahvi (Ctrl) ehk juhtklahvi, mida kasutatakse ainult koos mõne teise klahviga, et sisestada rakendusprogrammi või operatsioonisüsteemi funktsioone või käske.

Shift-klahv ehk registriklahv muudab registrirežiimi ning seda all hoides saab sisestada klahvil oleva ülemise märgi.

Alt-klahv ehk muuteklahv muudab teiste klahvide talitlust. Seda kasutatakse rakendusprogrammides kas üksikult või koos teiste klahvidega mitmesugustel eesmärkidel ning seega sõltub tema funktsioon suuresti programmist. Alt-lahvi all hoides saab avada menüüsid, vajutades menüü nimes allajoonitud tähe klahvi. Lisaks on veel ka Alt Gr, mille abil saab kasutada tähti/sümboleid nendel klahvidel, kuhu on peale trükitud kolm erinevat kujutist.

Windowsi sõrmistikel on käsuklahvide hulgas ka Windows-klahv, mida kasutatakse stardimenüü avamiseks. Samuti saab seda klahvi kasutada koostöös teiste klahvidega – näiteks Windows-klahvi all hoides ning <D> klahvi vajutades kuvatakse töölaud ja all hoides ning Break nuppu vajutades avatakse aken System Properties(Süsteemi atribuudid).

Sülearvutite sõrmistikud, mis on suuruselt lauaarvutite sõrmistikest väiksemad, omavad tihti Fn-klahvi olulise käsuklahvina. Kuna suuruse vahe tõttu on ka sõrmiseid vähem, aitab Fn-klahv mõne teise klahviga koos kasutades võimaldada ka selliste tähtede/sümbolite/käskluste sisestamise, mis muidu väiksematel sõrmistikel puuduksid. Samuti on Fn-klahvil teiste klahvidega samal ajal vajutades tavaliselt ka sellised funktsioonid nagu ekraani heleduse, hääletugevuse, värvikontrasti ja muu reguleerimine.

Enter-klahvi peamine funktsioon on tavaliselt käskluse lõpule viimine, mis väljendub tavaliselt teksti edastamise või programmi käivitamise näol. Tekstitöötlusprogrammides toob Enter-i vajutamine kaasa reavahetuse või tühja vaherea. Dialoogiakende puhul saab Enter-klahvi abil valikut kinnitada.

Navigatsiooniklahvid

Kõige levinum kursorijuhtimise klahvide paigutus sõrmistikul

Navigatsiooniklahvid ehk kursorijuhtimise klahvid hõlmavad mitmeid klahve, mille eesmärk on kursori viimine ekraani erinevatesse punktidesse. Nooleklahvid liigutavad kursorit sõrmisel kujutatud suunas, leheküljel navigeerimise klahvid nagu Page Up, Page Down liigutavad kursori vastavalt kas üles (eelmisele leheküljele) või alla (järgmisele leheküljele). Home viib kursori tagasi rea algusesse, End jällegi rea lõppu. Koos Ctrl-klahviga liigub End klahvile vajutades kursor dokumendi lõppu. Delete kustutab aktiivseks muudetud faili/programmi, tekstitöötluses aga kustutab kursorist vahetult paremale jääva tähe või sümboli vastupidiselt Backspace klahvile, mis kustutab kursorist vasakul oleva tähise. Insert on ümberlülitusklahv. Iga vajutus lülitab sisestuse ümber teise režiimi. Asendusrežiim tähendab, et sisestatav märk asendab kursorist paremal oleva märgi sellega, mis parajasti sõrmistikul trükitakse. Lisamisrežiimi puhul lisatakse uus märk kursori ette ja ülejäänud tekst nihutatakse paremale. Tab klahv viib kursori järgmise tabulatsioonimärgini ehk teeb teksti taandrea. Kui ekraanile ilmub dialoogiaken, saab Tab klahviga erinevate valikut vahel liikuda. Tabelites viib selle sõrmise vajutamine kursori järgmisse lahtrisse.

Lukustusklahvid

Lukustusklahvide alla kuuluvad klahvid, mille olekust annavad märku signaallambid. Lukustusklahvideks on Scroll Lock, Num Lock, Caps Lock, mille olekust annavad märku tavaliselt kolm sõrmistiku ülaosas asuvat valgusdioodi.

Scroll Lock’i kasutatakse väga harva ning seetõttu seda klahvi paljudel sõrmistikel pole. Selle eesmärgiks oli esialgselt kerimisfunktsioonide lukustamine, tänapäeva tekstitöötlustarkvara seda enamasti aga ei kasuta. Scroll Lock pidi algselt muutma ka veidi nooleklahvide käitumist: kui Scroll Lock oli sisse lülitatud, sai nooleklahvide abil soovitud suunas kerida selle asemel, et kursorit liigutada. Nüüdseks on Scroll Lock’i kasutamine muutunud väga haruldaseks ja väga vähesed uuema aja programmid (Microsoft Excel, FL Studio, Lotus Notes) kasutavad seda, mistõttu Scroll Lock’i loetakse tänapäeval kasutuks ning tähtsuse kaotanud nähtuseks peaaegu kõigis uuemates programmides ja operatsioonisüsteemides.

Num Lock ehk numbrilukustusklahv on mõeldud numbriklahvistiku režiimi muutmiseks. Numbriklahvidel on 2 režiimi: numbrite sisestamine ja kursori juhtimine.

Caps Lock ehk registrilukustaja on klahv, mis sisse lülitades muudab trükitud tähed vaikimisi suurtähtedeks. Suurtäherežiimis Shift’i all hoides saab sisestada väiketähti.

Eriklahvid

Sys Rq/Print Screen käskude jaoks on enamasti kasutusel sama klahv. Sys Rq klahvi kasutati vanemate arvutite puhul nö paanikanupuna, mille eesmärk oli kokkujooksmise korral arvuti olek taastada. Print Screen nupu funktsioon oli kogu ekraani pildi jäädvustamine ning selle printerile saatmine. Nüüd kopeerib see lihtsalt ekraani pildi vahemällu.

Break/Pause klahvi tähtsus on samuti aastatega muutunud. See on pärit ajast, kui oli vajadus klahvi järele, mis saadaks käsureale ajutise katkestuse. Enam sellel klahvil aga kindlat eesmärki ei ole, kuigi seda võib kasutada näiteks programmi töö lõpetamiseks või Modemi ühenduse katkestamiseks.

Programmeerimises, eriti vanas DOSiaegses BASIC keeles, Pascalis ja C’s kasutatakse Break’i koos Ctrl-ga programmi töö katkestamiseks. Samuti kasutatakse seda klahvi näiteks Linuxis ja mitmetes DOS programmides samal eesmärgil kui <Ctrl>+<C>. Uuemate klaviatuuride puhul on selle klahvi nimeks Pause/Break, ning enamikus Windowsi’i keskkondades toob Windowsi klahvi ning Pause samaaegne vajutamine ette akna süsteemiatribuutidega.

Esc klahvi kasutatakse väljapääsuklahvina. See asub sõrmistiku vasakul üleval nurgas ning olenevalt tarkvarast saadab Esc klahvi vajutamine üldjuhul aktiivsele rakendusele Stop, Quit, Exit, Cancel või mõne sarnase käskluse, ehk katkestab korralduse täitmise, tühistab tehtud valiku või väljub rakendusprogrammist. Kõige sagedamini kasutatakse seda veebibrauserites oleva Stop nupu funktsioonis. Siis peatab Esc-i vajutamine veebilehe laadimise.

Funktsiooniklahvid

Funktsiooniklahvide hulka loetakse klahvid <F1> kuni <F12>, ning nende otstarve sõltub täielikult kasutatavast tarkvarast. Paljudes programmides avab näiteks klahvi <F1> vajutamine abiinfo Help akna ning Microsoft Office’i programmides kordab <F4> sooritatud tegevust. <F5> on tavaliselt kasutusel refresh- ehk uuendusklahvina paljudes rakendustes.

Mitmesugused muud klahvid

Lisaks põhiklahvidele, numbriklahvidele, kursorijuhtimise klahvidele, käsu- ja eriklahvidele, mis on olemas enamikul tavasõrmistikel, võib klaviatuuridel olla ka Power key, mis võimaldab sõrmistiku vahendusel arvutit sisse või välja lülitada, Sleep key, mis viib arvuti unerežiimi, kus voolutarbimine on palju väiksem, ning Wake key, mille abil saab arvuti taas üles äratada. Samuti on osadel sõrmistikel kasutusel ka nupud veebilehitseja avamiseks ning helitugevuse reguleerimiseks.

Tehnoloogia

Ajalugu

Esimesed elektroonilised sõrmistikud 1970ndate alguses kasutasid üksikuid lüliteid, mis pisteti metallraami aukudesse. Sõrmistikud maksid 80-120 Ameerika dollarit ja kasutasid magnetite poolt aktiveeritavaid kontakte. Sellised sõrmistikud oli väga vastupidavad ning nende hinnanguline eluiga oli 100 miljonit vajutust.

1970. aastate keskel ilmusid turule odavamad klahvilülitid, mille eluiga oli lühem ( hinnanguliselt 10 miljonit vajutust), sest otsese kontakti loomise tõttu oli lüliti rohkem avatud ümbritseva keskkonna mõjudele. Vaatamata väiksemale vastupidavusele sai see peagi populaarseks.

1978. aastal tutvustas Key Tronic Corporation esimest sõrmistikku, mis ei kasutanud enam iseseisvaid lüliteid. Nüüd anti signaal voolu abil läbi juhtiva ainega kaetud plastiklehe. Sõrmistike hinnad langesid 60 dollarini ja Key Tronic sai kiiresti suurimaks iseseisvaks arvutiklaviatuuride tootjaks.

IBM tuli samal ajal turule oma sõrmistikega, mille puhul klahvi all olev spiraalvedru paindus surve all ning surus väikese kummist kupli peale, mille sisemus oli kaetud voolu juhtiva grafiidiga. See omakorda ühendas kaks juhti, viies seega lõpule vooluringi. See protseduur tõi endaga kaasa ka väikese klõpsu, mis andis kasutajale teada, et klahvi on vajutatud.

Esimestele elektroonilistel sõrmistikel oli kirjutusmasinale iseloomulik 4,75 mm pikkune klahvi liikumistee pikkus. Klahvid olid 12,7 mm kõrgused ja sõrmistikud ise olid 5 cm paksud. Aja jooksul on klahvide liikumise vahemaa pikkus vähenenud, jõudes tänaseks 2,79 mm-ni. Key Tronic oli ka esimene firma, mis tuli turule ainult umbes ühe tolli paksuse sõrmistikuga. Tänapäevaks on klaviatuurid veel õhemaks muutnud. Ning tänu uuendustele on sõrmistike hinnad kunagise 120 dollari asemel tänapäeval vähem kui 10 dollarit.

Painduvad sõrmistikud

Kokkuvolditavad/painduvad sõrmistikud on tehtud pehmest plastikust või silikoonist, mida saab kokku rullida või voltida ning seetõttu kergesti transportida. Ebatasasel pinnal kasutades kohandub see pinnaga ning on samuti üpris veekindel. Mõned mudelid on lausa täiesti veekindlad, mistõttu on need väga populaarsed haiglates ja laboratooriumites, kus neid saab seetõttu desinfitseerida.

Projektsioonsõrmistik

Projektsioonsõrmistik

Projektsioonsõrmistiku puhul projekteeritakse (tavaliselt laseriga) sõrmistiku klahvide asetus tasapinnale. Vastav seade kasutab seejärel kaamerat või infrapunasensorit, mis registreerib sõrmede liikumise ja salvestab klahvivajutuse, kui kasutaja sõrm puudutab klahvide asukohta projektsioonil. Projektsioonsõrmistiku kasutamine on kerge, sest piisab väga väikesest projektorist, et täissuuruses sõrmistiku kujutist simuleerida, aga üpris ebamugav, sest klahvid on vaid kujutised ning neid ei ole sõrmeotstega tunda. Sõrmistiku projektsiooni jaoks on vaja siledat ja mittepeegelduvat pinda.

Tarkvara

Tarkvaralised sõrmistikud (inglise software keyboards või on-screen keyboards) on arvutiprogrammid, mis kuvavad klaviatuuri kujutise ekraanile. Virtuaalsel sõrmistikul võib seejärel navigeerida ning teksti sisestada teisi sisendseadmeid nagu arvutihiirt ja puuteekraani kasutades. Tarkvaralised klaviatuurid on muutunud eriti populaarseks puuteekraaniga mobiiltelefonidel. Paljude operatsioonisüsteemidega (Microsoft Windows, Mac OS X ja mõned Linuxi versioonid) on juba kaasas on-screen keyboard, mida arvutihiirega juhtida saab.

Sõrmistike probleemid

Klahvivajutuste häkkimine

Klahvivajutuste häkkimine (inglise keystroke hacking, keystroke logging, keylogging) on meetod, mida kasutatakse arvutikasutaja klahvivajutuste salvestamiseks. Seda kasutatakse legaalselt ettevõtetes töötajate produktiivsuse määramisel või korrakaitseorganite poolt ebaseaduslike tegevuste tuvastamiseks, aga ka häkkerite poolt mitmesuguste pahatahtlike tegude kordasaatmiseks. Sellisel juhul kasutatakse nuhkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot selleks luba küsimata ning kasutajat teavitamata. Tavaliselt on selleks infoks eelkõige salasõnad ja koodid, millega turvameetmetest mööda hiilida.

Klahvinuhkimist saadetakse korda nii riistvara kui ka tarkvara kasutades. Riistvaralise klahvinuhkimise puhul ühendatakse klahvinuhk sõrmistiku kaabli külge või sõrmistiku sisse. Tarkvaralised klahvinuhid töötavad arvuti operatsioonisüsteemis ning pääsevad seega ligi ka klahvivajutustele.

Füüsilised vigastused

Klaviatuuri pikaajaline tihe kasutamine võib kaasa tuua randme-, käe-, kaela- või seljavigastusi. Kõige sagedasemate probleemide hulgas on näiteks randmenärvipõletik (carpal tunnel syndrome). Vigastuse tekkimise riske saab vähendada näiteks paarikümneminutiliste ajavahemike tagant pauside tegemisega, et veidi ringi kõndida ja sirutada. Samuti tuleks käsi ja randmeid koormavad ülesanded päeva peale ära jaotada, et vältida ülepingutamist. Sõrmistikul trükkides tuleks õlad lõdvestunult hoida ning küünarnukid peaksid olema külgedel sellises asendis, et klaviatuuri ja arvutihiire kasutamine ei nõuaks pingutust. Tooli kõrgus ja sõrmistiku asend peaksid samuti olema seadistatud nii, et randmed oleksid trükkimisel sirged.

Klaviatuuri puhastamine

 Pikemalt artiklis Klaviatuuri puhastamine

Sõrmistiku puhastamine on arvuti sõrmistikult selle kasutamise käigus sellele ladestunud ainete eemaldamine. Puhastamine on oluline kuna sõrmistiku määrdumine võib tingida sõrmise kinnijäämise ja samuti võib sõrmistik kaetud olla ohtlikult suure hulga bakteritega (näiteks soolekepikesed, Coliforms ja Staphylococcus aureus), millega kokkupuutumine võib põhjustada haigestumist.

Sõrmistikule elava ökosüsteemi energiaallikaks on toidukübemed ja tolm, mis koosneb suuresti inimnaha tükikestest. Sellest vabanemiseks soovitatakse klaviatuuri eest hoolitseda vähemasti kord nädalas ja korralikult puhastada iga kahe kuu tagant.

Vaata ka

• Arvutihiir
• Puuteekraan
• QWERTY
• Dvoraki lihtsustatud sõrmistik

Välislingid

• http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/index.html
• http://en.wikipedia.org/wiki/Keyboard_%28computing%29