Sülearvuti

Allikas: Vikipeedia

Sülearvuti , kõnekeeles ka läpakas (inglise laptop) on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga.

Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi või puuteekraan), tavaliselt ka kõlar(id) ja kettaseade või mälupulga pesa. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga.

Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem sülearvuti võibolla raskemgi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alan Kay koos Dynabooki prototüübiga

Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal,[1] kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist (esialgu Kiddicomp[2]) – kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et neid õppimisel aidata.[3] Plaan oli sellel kasutada programme, mis on kirjutatud Smalltalk programmeerimiskeeles.[4]

Esimese üldtunnustatud kaasaskantava arvuti lõi Ameerika Ühendriikide firma Osborne Computer Corporation 1981. aastal, kui välja tuldi 11 kg kaalunud Osborne 1-ga, mis ei olnud tänapäeva mõistes eriti kompaktne. See töötas CP/M operatsioonisüsteemil ning omas 4 megahertsist Zilog Z80 protsessorit ja 66 kB RAMi.[5] Ekraani oli ainult 5“ lai ja suutis kuvada 52 tähemärki ühel real.[6]

Sama aasta novembris tuli turule aga Epson HX-20, mis oli üks esimesi sülearvuti-sarnaseid arvuteid. Kaal oli vaid 1,6 kg, samas ei olnud see nii võimas kui Osborne 1: protsessori töösagedus oli 0,614 MHz ja muutmälu maksimum oli 33 kB.[7]

1982. aasta novembris lasti välja Compaq Portable, mida loetakse esimeseks IBM PC klooniks. Protsessoriks oli Intel 8088 (4,77 Mhz) ja RAMi kuni 655 kB.[8]

Järgmisel aastal sisenes turule Radio Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit.[9]

IBM tõi turule oma kaasaskantava arvuti 1984. aastal 5155 Portable Personal Computer nime all.[10] 1992. aastal aga tuli välja sama firma esimene Thinkpad, mis on tänapäevalgi üsna levinud sülearvutiseeria.[11]

Aasta-aastalt on rüperaalid muutunud tänu tehnoloogia kiirele arengule üha väiksemaks ja odavamaks ning neile on lisandunud palju lisaseadmeid nagu veebikaamera, Touchpad või TrackPoint, mikrofon ja kõlarid. Samuti ei jääda enam lauaarvutitest märkimisväärselt maha riistvarakomponentide võimsus poolest.

Riistvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sülearvutite riistvarakomponentidel on sama funktsioon, mis lauaarvuti omadelgi, aga sülearvutite puhul tuleb arvestada rohkem ka energiasäästlikkusega ja võimalike temperatuuriprobleemidega. Üldiselt kehtib reegel, et mida võimsam on sülearvuti, seda vähem peab arvuti ilma toiteta vastu ja seega peab rüperaali ostes tegema kompromisse riistvara võimsuse ja aku vastupidavuse vahel.

Emaplaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Macbooki ja ATX-tüüpi emaplaadid

Kui lauaarvutite puhul on emaplaadid standardiseeritud,[12] siis sülearvutite puhul määrab üldiselt emaplaadi kujunduse ja suuruse tootja ning seega on niinimetatud white box sülearvutite ehitamine, parandamine ja uuendamine kallim kui lauaarvutite puhul. On olnud mõned üritused luua ühtne süsteem, aga need ei ole vähemalt seniajani osutunud eriti edukateks.[13]

Protsessor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Protsessor on osa sülearvutist, mille juures pannakse eriti rõhku selle, kui palju ta tarbib voolu. Seetõttu on tootjad loonud erinevaid tehnoloogiaid, mis aitavad protsessoritel säästa energiat ja rakendavad neid täisvõimsusel ainult siis, kui seda on reaalsel vaja (näiteks AMD PowerNow! või Inteli SpeedStep ja Turbo Boost).

Nagu ka lauaarvutitemaailmas, domineerivad ka sülearvutite protsessorite tootmises kaks suurt jõudu: Intel ja AMD. Inteli käes on üle 82% turuosast, AMD käes 17,6% ning kolmandale kohale jääb VIA Technologies kõigest 0,1% turuosaga.[14]

Mõned Inteli laua- ja sülearvutite protsessoriseeriad on nime poolest samad (i-seeria, Intel Core 2),[15][16] samas näiteks Atom-seeria protsessorid on mõeldud enamasti kasutamiseks mobiilsetes seadmetes ja nende eesmärgiks on võistelda ARM protsessoritega.[17]

AMD on turule toonud spetsiaalse sülearvutitele mõeldud protsessoriseeria Turion, mis peaks konkureerima Inteli CPUdega. Nagu statistikast näha, siis on jämedam ots siiski Inteli käes. Athlon ja Sempron seeria protsessorid eksisteerivad ka lauaarvutite jaoks.[18][19]

Muutmälu (RAM)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui kõikidel uuematel lauaarvutitel on kasutusel DIMM-tüüpi muutmälu, siis sülearvutite juures kasutatakse selle väiksemat versiooni nimega SODIMM, millele on paigaldatud mitu mälukiipi.[20] Hetkel on viimaseks versiooniks DDR3 SODIMM, kuid 2012. aasta jooksul peaks välja tulema ka juba DDR4 mälu,[21] mis on väidetavalt kuni 40% efektiivsem kui DDR3 mälu.[22] Uute mälumoodulite arendamisega tegeleb konsortsium nimega JEDEC, millega on liitunud maailma tuntuimad riistvaratootjad (Intel, Samsung ja teised[23]).

Videokaart[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudel sülearvutitel on energiasäästu eesmärgil kasutusel emaplaadi kiibistikule[24] integreeritud videokaart, mis kasutab arvuti enda muutmälu ning seega jääb RAMi süsteemi enda töötamiseks vähemaks. Samuti ei paku integreeritud kuvaadapter üldiselt võimalust mängida viimaseid mänge vaid see sobib lihtsakoelisemateks tegevusteks, mis ei nõua suurt graafikavõimsust.[25]

Samal ajal on aga võimalik osta ka rüperaale, millel on olemas eraldiseisev videokaart ning mis seetõttu suudavad paremini hakkama saada näiteks kõrglahutusega video kuvamisega ning uuemate mängudega. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et eraldiseisev videokaart võtab rohkem voolu kui integreeritud ning seetõttu pole alati otstarbekas osta väga suure graafikavõimsusega sülearvuti.

Kõvaketas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui lauaarvutid kasutavad 3,5“ kõvakettaid, siis sülearvutite puhul on tavaliselt standardiks 2,5“.

Kõvaketastele salvestatakse aastast 2006 andmeid üldiselt vertikaalselt[26] ja seetõttu on suurenenud märkimisväärselt kõvaketaste mahutavus ruuttolli kohta. 2,5“ kõvakettad suudavad talletada piisavalt andmeid, et täita tavakasutaja vajadusi: sülearvutitele mõeldud kõvaketaste mahutuvus on jõudnud juba 1 terabaidini[27] ning arvatavasti kasvab see tulevikus veelgi.

Tänapäeval hakatakse eriti sülearvutimaailmas vaatama üha rohkem aga pooljuhtketaste ehk SSD-de poole, mis on magnetketastest mõnevõrra energiasäästlikumad ja töökindlamad, suurema lugemis- ja kirjutamisiirusega ning vastupidavamad põrutustele, sest erinevalt HDD-dest ei ole neil liikuvaid osi.[28] Üheks suurimaks puuduseks pooljuhtketastel on veel suhteliselt kõrge hind, mis ei aita kaasa konkurentsile magnetketastega, mis on kordades odavamad.

Ekraan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sülearvutite puhul jääb ekraani diagonaali suurus üldiselt 10,6“ ja 20“ vahele[29] ning võimalik on valida LCD-, LED- või OLED-ekraanide vahel. Viimane on nendest kõige energiasäästlikum, aga samas ka väga vähelevinud ja kallis.[30]

Lisaks on võimalik valida ka mati või läikiva ekraani vahel. Esimesel on värvid hägused ja pilt pole kontrastne, samas on sellega väga mugav töötada ereda valguse käes. Viimasel on olukord aga vastupidine. Seetõttu eelistatakse kontoriarvuti ostmisel näiteks matte ekraane, sest seal on tihti palju ja eredaid valgusallikaid.[31]

Optiline seade[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väga suurel osal sülearvutites on olemas CD või DVD-lugeja ja kirjutaja. Kõige uuematel ja mõnevõrra kallimatel rüperaalidel on olemas ka Blu-Ray toega optiline seade. Samas Netbookidel pole suurusest tingituna standardvarustuses üldiselt ühtegi optilist seadet. Neid on võimalik hiljem lisaks soetada ja ühendada arvutiga läbi USB pesa.

PCMCIA ja ExpressCard[muuda | redigeeri lähteteksti]

PC-kaart ja ExpressCard

Selleks, et lisada sülearvutile lisaseadmeid, on välja töötatud erinevaid väliseid laienduskaarte, millest levinuimad on PC-kaart (endine PCMCIA) ning ExpressCard. PC-kaart on vanem laienduskaart ja sellega ühendati näiteks sülearvuteid ja videokaameraid või tekitati sülearvutile traadita interneti kasutamise võimalus, kui seda ei olnud juba sisse ehitatud.[32]

ExpressCard asendab tänapäeval PC-kaardi standardit. Seda tutvustas 2003. aastal PCMICA. Sama organisatsioon tõi turule ka PC-kaardi. ExpressCard on saadaval kahes suuruses: 54 mm ja 34 mm laiusena. Pikkus ja kõrgus on mõlemal juhul vastavalt 75 mm ja 5 mm.[33] Andmevahetuskiirus süsteemiga on kuni 2,5 Gbps ja seega saab porti ühendada ka näiteks gigabitist võrgukaarti. Veel on võimalik läbi ExpressCardi pesa kasutada väga erinevaid lisaseadmeid alates ID-kaardi lugejast lõpetades USB 3.0 ja FireWire pesadega.[34]

Mini PCI ja PCI Express Mini[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mini PCI ja PCI Express Mini näol on tegemist sülearvuti sisse paigaldatavate laienduskaartide standardiga, millest esimene on vanem versioon: see tuli kasutusele koos PCI 2.2 ja sellega sai lisada arvutile WiFi või Bluetooth toe, helikaardi või näiteks eraldiseisva videokaardi.[35] PCI Express Mini on Mini PCI edasiarendus, mis tuli kasutusele koos PCI Expressiga. See on poole väiksem kui Mini PCI, aga suudab arendada kuni 2,5 Gbps andmevahetuskiirust. Ka selle lisakaardiga saab sülearvutile lisada funktsioone, mida algupäraselt ei ole sisse ehitatud.[36]

Lisaseadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks klaviatuurile, osutusseadmele (Touchpad, TrackPoint vms.) ja kõlaritele on tänapäeval väga suurele osale sülearvutitest sisse ehitatud ka veebikaamera ja mikrofon.

Pesad[muuda | redigeeri lähteteksti]

TRS pistik

Sõltuvalt arvuti suurusest, on igal arvutil olemas välised siinid, mille abil saab arvutiga ühendada erinevaid perifeeriaseadmeid. Kõige tuntum neist on USB pesa. Samuti on sülearvutitel üldjuhul olemas kas VGA pesa, DVI pesa või mõlemad[37] ning TRS pistikupesa, et kasutada sülearvutit koos väliste kõlarite või kõrvaklappide ning välise mikrofoniga.[38] Uusimatel sülearvutitel on olemas ka HDMI port, et edastada kõrglahutusega pilti ja heli televiisorisse, millel on samuti HDMI pesa. Samuti kasutatakse tänapäeval üha laiemalt eSATAt, mis suudab andmeid edastada 3 korda kiiremini kui USB 2.0 ja FireWire 400. eSATA pesasse on võimalik ühendada näiteks väliseid kõvakettaid või optilisi seadmeid.[39]

Sülearvuti toide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sülearvuti toide

Sülearvuti üks peamisi erinevusi lauaarvutitest on see, et rüperaalid saavad mõnda aega tänu akudele funktsioneerida ilma võrgutoiteta. Aku vastupidavus sõltub aga suures osas riistvarakomponentidest. Näiteks eraldiseisva videokaardiga sülearvuti aku peab tunduvalt vähem aega vastu kui integreeritud videokaardiga sülearvuti aku. Samuti tuleneb erinevus ka sellest, mida arvutiga tehakse: mänge mängides tühjeneb aku kordades kiiremini kui tekstitöötlust tehes. Sülearvuti aku säästmiseks on olemas väga palju võimalusi.[40] Aku tühjenemisel tuleb sülearvuti ühendada vooluvõrku.

Eelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sülearvutid on kaasaskantavad ja neid saab kasutada erinevates kohtades. Siin on näidatud Vicente Fox'i kasutamas Apple PowerBook'i.

Kaasaskantavus on tavaliselt esimene omadus, mis mainitakse sülearvutite ja lauaarvutite erinevuses.[41] Füüsiline kaasaskantavus võimaldab sülearvutite kasutamist mitmes asukohas — mitte ainult kodus ja töökohas, kuid samuti olles liikvel või lennukis, kohvikutes, auditooriumites või raamatukogudes, kliendi asukohas või koosoleku ruumides jne. Kaasaskantavuse omadus pakub mitmeid märgatavaid omadusi:

  • Tootlikus: Kasutades sülearvutit seal, kus lauaarvutit ei saa kasutada ja olukordades, kus aeg oleks muidu raisku läinud. Näiteks haldab kontoritöötaja oma e-maile tunniajalise rongisõidu ajal, või õpilane teeb oma kodutööd ülikooli kohvikus loengute vaheajal.[42]
  • Kohesus: Kandes sülearvutit kaasas on kohene ligipääs mitmesugusele informatsioonile, personaal- ja tööfailidele. Kohesus pakub paremat koostööd kaastöötajate või õpilaste vahel, kuna sülearvutit saab avada ükskõik kuna ja ükskõik kus, et esitleda probleemi või lahendust.
  • Uuenduslik informatsioon: kui inimesel on rohkem kui üks lauaarvuti, siis tekib sünkroniseerimise probleem: muudatused, mis on tehtud ühes arvutis, ei kajastu automaatselt teistes. On võimalusi kuidas seda probleemi lahendada, kaasaarvatud füüsiline uuendatud andmete teisaldus (kasutades USB välkmälu pulka või CD-sid) või kasutades sünkroniseerimise tarkvara läbi Interneti. Siiski, kasutades ühte ainsat süleaarvutit mõlemas kohas, välistab probleemi täielikult, kuna fail esineb ühes kohas ja on alati uuenduses.
  • Ühenduvus: Wi-Fi juhtmevaba võrgu levik ja mobiilsete lairiba andmete teenused (HSDPA, EVDO ja teised) kombineeritud üldlevinud sülearvutite toega[43] tähendab, et sülearvutid omavad lihtsat Interneti ja kohtvõrgu ühenduvust, samal ajal kui ollakse liikvel. WiFi võrk ja süleaarvuti programmid on väga laialdaselt levinud ülikoolilinnakutes.[44]

Teised sülearvutite eelised:

  • Suurus: Sülearvutid on väiksemad kui lauaarvutid. See on kasulik kui ruum on tähtis, näiteks väikestes korterites ja õpilaste ühiselamutes. Kui sülearvutit ei kasutata, saab selle sulgeda ja eemale panna.
  • Vähene energia tarbimine: Sülearvutid on mitu korda energiasäästlikumad kui lauaarvutid. Tavaline süleaarvuti kasutab 20–90 W, võrreldes 100–800 W lauaarvutiga. See saab olla osaliselt kasulik ettevõtetes (kus on sadu lauaarvuteid, korrutades potensiaalse säästmise) ja kodudes, kus arvuti töötab 24/7 (nagu kodune meediaserver, printimise server jne.)
  • Vaikne: Sülearvutid on tihti vaiksemad kui lauaarvutid, tänu komponentidele (vaiksemad, aeglasemad 2.5-tollised kõvakettad) ja vähem soojustootlikumad, tänu millele kasutavad vähem ja aeglasemaid jahutusventilaatoreid.
  • Aku: Laetavat süleaarvutit saab kasutada ka voolukatkestuse ajal ja see ei ole mõjutatud väikeste voolukatkestuste ja elektrikatkestuste poolt. Lauaarvuti vajab UPS'i, et käsitseda lühikesi voolukatkestusi ja äikeseid. Saavutamaks rohkem kui 20–30 minutilise akul töötamise aja, vajab lauaarvuti suurt ja kallist UPSi.[45]
  • Kõik ühes: Disainitud kaasaskantavaks, on sülearvutitesse kõik juba korpusesse sisse ehitatud. Lauarvutid (jättes välja "kõik-ühes" lauaarvutid) on jagatud arvutiks, klaviatuuriks, hiireks, monitoriks ja valikulisteks lisaseadmeteks nagu kõlarid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Bill Gates Says, Take This Tablet" The Daily Beast, 29. aprill 2001
  2. "Why the iPhone makes 2008 seem like 1968 all over again" Open Learning – OpenLearn – Open University, 23. jaanuar 2008
  3. "A Personal Computer for Children of All Ages" 1972
  4. "Bill Gates Says, Take This Tablet" The Daily Beast, 29. aprill 2001
  5. "Osborne 1 computer" Old Computers – rare, vintage and obsolete computers
  6. "What is the History of Laptops?" About.com: Need. Know. Accomplish
  7. "Epson HX-20 computer" Old Computers – rare, vintage and obsolete computers
  8. "Compaq I Portable computer" Old Computers – rare, vintage and obsolete computers
  9. "Inside a Classic: The TRS-80 Model 100" Reviews and News on Tech Products, Software and Downloads | PCWorld, 3. juuni 2008
  10. "IBM Portable PC"
  11. "Lenovo – ThinkPad – The history of ThinkPad"
  12. "Motherboard Size: The Most Common Motherboard Formats" 11. märts 2010
  13. "Shuttle: Laptop Mobos and OEM Laptops"Tom's Hardware: Hardware News, Tests and Reviews, 8. jaanuar 2010
  14. "Intel Regains Market Share from AMD as Market Shifts to Hybrid Microprocessors"X-bit labs: PC Hardware News, Reviews and Benchmarks, 11. märts 2011.
  15. "Compare Intel Processors"Laptop, Desktop, Server and Embedded Processor Technology – Intel
  16. "Compare Intel Processors"Laptop, Desktop, Server and Embedded Processor Technology – Intel
  17. "Intel Atom CPU Review"Tom's Hardware: Hardware News, Tests and Reviews, 5. juuni 2008
  18. "AMD Processors for Notebook PCs"Global Provider of Innovative Graphics, Processors and Media Solutions | AMD
  19. "AMD Processors for Desktop PCs"Global Provider of Innovative Graphics, Processors and Media Solutions | AMD
  20. "SODIMM"Tech-FAQ »
  21. "Main Memory: DDR3 & DDR4 SDRAM"JEDEC
  22. "Samsung develops DDR4 memory, up to 40% more efficient"TechSpot – Technology News, Reviews and Analysis, 4. jaanuar 2011
  23. "Member List"JEDEC
  24. " Intel® Graphics Media Accelerator 950"Laptop, Desktop, Serve and Embedded Processor Technology – Intel
  25. "Integrated Vs. Dedicated Graphics Card Laptop"eHow | How to Videos, Articles & More – Discover the expert in you. | eHow.com
  26. "Perpendicular Magnetic Recording Technology" Hitachi Storage
  27. "Western Digital now shipping 2.5-inch 1TB Scorpio Blue HDD in standard height" Engadget, 20. juuli 2011
  28. "Review: Hard disk vs. solid-state drive – is an SSD worth the money?" Computerworld – IT news, features, blogs, tech reviews, career advice, 18. juuli 2009
  29. "WHAT ARE MY CPU, SCREEN, AND MEMORY OPTIONS?"Product reviews and prices, software download, and tech news – CNET
  30. "Laptop Screen Types: LCD vs. LED vs. OLED" Best Netbook 2011 – Netbook Reviews, Specs and Price Comparison, 14. juuli 2010
  31. "Glossy vs Matte LCDs: The Great Display Debate" Tested – We Test It So You Don't Have To, 5. mai 2010
  32. "PCMCIA" The Tech Terms Computer Dictionary
  33. "What is ExpressCard?" wiseGeek: clear answers for common questions
  34. "Where to Buy" Official Home Page for ExpressCard Technology from PCMCIA.
  35. "MiniPCI" Esileht – Traadita Wiki by Janno & Co.
  36. "What is the PCIe Mini Card & Why Now?" Logic Supply – Blog, News & Reviews, 16. oktoober 2007
  37. "Dell Inspiron 9300 Review (pics, specs)" Laptop Reviews – Notebook Reviews and Netbook Computer News & Reviews, 7. august 2005
  38. "Audio Connectors and Signal Formats"
  39. "What Is eSATA?"wiseGEEK: clear answers for common questions
  40. "Top 15 Ways to Extend Your Laptop’s Battery Life" Friedbeef's Tech
  41. Should I buy a laptop or desktop? IT Division – University of Wisconsin, 19. märts 2008. Vaadatud 27.11.2008.
  42. ECU Advantage: Why have a laptop? Vaadatud 27.11.2008.
  43. Almost all laptops contain a Wi-Fi interface; broadband cellular devices are available widely as extension cards and USB devices, and also as internal cards in select models.
  44. Josh Fischman. Faster Wi-Fi Predicted for Colleges. The Chronicle of Higher Education, 7. august 2008. Vaadatud 27.11.2008.
  45. Back-UPS RS. APC. Vaadatud 27.11.2008.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]