Juhtkuul

Allikas: Vikipeedia
Juhtkuul ehk Trackball

Juhtkuul (inglise keeles trackball) on osutusseadis arvutikasutamise lihtsustamiseks, mis põhimõtteliselt kujutab endast selja peale pööratud arvutihiirt. Tavalisel arvutihiirel on analoogne kuul nagu juhtkuulil. Juhtkuuli võib nimetada arvutihiire "sugulaseks". Kursori liigutamiseks ekraanil keeratakse kuuli sõrmedega, pöidla või peopesaga, millega saame paljud käsud arvutile edastada. Harilikult on ka kuuli kõrval klahvid või nupud nagu hiirelgi. Tema abil saab menüüst vajalikke funktsioone või ekraanil graafikasümboleid valida. Tänu “juhtkuulile” ei pea kasutaja enam meeles pidama tavalistes arvutites kasutusolevat suurt hulka segadusse ajavaid klaviatuurikäske. Tänu sellele õpitakse kiiremini ja arvutit on lihtsam juhtida. Kasutatakse CAD tarkvara.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhtkuuli leiutasid Tom Cranston ja Fred Longstaff aastal 1952[1]. See toimus üksteist aastat ennem arvutihiire leiutamist ja kolmkümmend viis aastat ennem puutepadja leitamist. Esimese juhtkuulina kasutati bowlingu palli. Logitech, A4Tech ja Kensington on kolm põhilist äriühingut, kes toodavad praegu juhtkuule. Esimese arvutihiire aga leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Seda hiirt näidati avalikkuses alles 1968. aastal. Kuuekümne aasta jooksul on sisendseadmete (juhtkuuli) areng olnud meeletult kiire, täiesti võrreldav infotehnoloogia arenguga. [2].

Tööpõhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rullides juhtkuuli vastu juhtkuuli rulli, liigutame läbi varda hammasratast, mis on skaneeritud optilise anduriga. Liigutades hammasratast, muundame oma liikumisega digitaalset infot, mis seejärel saadetakse arvutisse kas läbi USB ühenduse või läbi PS/2. Seega kasutab andur liikumise juhtimiseks kuuli, mitte toetuspinda. Üks tuntumaid ja inimestele meeldivaim juhtkuuli tootjaid on Logitech. [3]

Tööpõhimõtte skeem

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhtmevaba juhtkuul

Juhtkuuli eelis hiire ees on see, et tal on suhteliselt väike jalajälg. Seisab ühe koha peal paigal ja ei vaja seega kasutamisel nii palju ruumi kui tavaline arvutihiir. Tema hea ergonoomika ehk vormitud kuju toetab kasutaja kätt ja on mugav kasutada. Näiteks sobib kasutamiseks hõivatud laual. Juhtkuuli võib asetada ükskõik millisele alusele, erinevalt hiirtest, kus vahest läheb vaja hiirematti. Juhtkuuli kasutades võib teda hoida näiteks käes või süles. Sellest tulenevalt kasutatakse juhtkuule peamiselt sülearvutites. Juhtkuulil on suhteliselt suur täpsus ja pakub suuremat sõrme kontrolli kui tavaline arvutihiir. Näiteks on juhtkuuli hea kasutada erinevates graafikaprogrammides. Jõulised traadita ühendusega juhtkuulid võimaldavad oma sülearvutit ja lauaarvutit kontrollida kuni 10 meetri kauguselt. Selleks tuleb pisikene juhtmeta vastuvõtja ühendada USB porti. Reguleeritava kiirusega laser sensorid võimaldavad suuremas valikus kursori liikumist muuta. Kerimisratas võimaldab liikuda veebilehtedel ja dokumentides. Programmeeritavatele nuppudele saab kohandada sellised käsud, mis endale meeldivad. Edasi - Tagasi nupud võimaldavad liikuda erinevatel dokumentidel või veebisaitidel. On olemas inimesi, kes ei harju juhtkuuli kasutama ja sellest tulenevalt kasutatakse arvutihiirt edasi. Samas on inimesi, kellele väga meeldib juhtkuuli kasutada. Korraliku juhtkuuli hind võib küündida umbkaudu tuhande kroonini, millest tulenevalt võib ka juhtkuuli kasutajate arv sõltuda[4].


Juhtkuuli põhitegevused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osutamine (pointing) -hiiremärgi viimine objektile juhtkuuli liigutades. Sõltuvalt olukorrast võib nüüd kursori kuju muutuda. Meelde tuleb jätta, et noolekujulise kursori korral on osutuskohaks noole tipp.

Klõps (click) -juhtkuuli nupu alla vajutamine ning seejärel kohe vabastamine. Klõps sooritatakse sellel objektil, millel asus kursor nupu vabastamise hetkel. Noolekujulise kursori korral märgistab osutatud objekti, tekstis viib tekstikursori osutatud kohta.

Topelt-ehk kaksikklõps (doubleclick) -kaks kiiresti üksteisele järgnevat klõpsu paigalpüsiva kursoriga. Topeltkõps ikoonil käivitab programmi, topeltklõps dokumendil avab selle ja topeltklõps kataloogi nimel, avab kataloogi sisu nimekirja.

Lohistamine ehk vedamine (dragging) -juhtkuuli liigutamine nuppu all hoides. Kasutatakse muutolekus akna asukoha või ikooni asukoha muutmiseks töölaual, akna suuruse muutmiseks.

Hoidmine-hiire nupu allhoidmine kui hiirt ei liigutata. Näiteks kerimisriba kasutamisel.

Erirakendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängupult koos juhtkuuliga

Suured Tracker pallid on leidnud kasutusala eriotstarbelistes tööjaamades, nagu näiteks radar konsoolid lennujuhtimis ruumides või sonar seadmed laevades või allveelaevades. Kaasaegsetes seadmetes kasutatakse juhtkuuli hiire asemel, kuna enamik inimesi juba teab, kuidas seda kasutada. Sõjanduses mobiilsete õhutõrje radarites ja allveelaevade hüdrolokaatorites kasutatakse jätkuvalt juhtkuuli, kuna need saab teha vastupidavamad ja sobivad kiireteks avariiolukordade lahendamisteks ning võimaldavad kõrget täpsust töös. Juhtkuuli kasutatakse ka arvuti- ja videomängudes. Professionaalsed mängijad eelistavad juhtkuuli, kuna sellega saab kiiresti reageerida. Erinevalt hiirest, saab juhtkuuli suhteliselt kergesti ehitada konsooli. Juhtkuulide lihtsus teeb neist ideaalse kasutuse tööstuslikes arvutites. Juhtkuule kasutatakse ka mobiiltelefonides, millega on väga mugav ja täpne telefoni seadetes liikuda. Menüüdes ja programmijuhistes tuleb veeretada kuuli üles, alla, vasakule või paremale. Saab ka võrgulehekülgi sirvida. Valiku tegemiseks vajutada kuulile. Kaamera kasutamisel võib kuul täita kujutise salvestusnupu otstarvet. GPS tarkvara kasutamisel saab kuuli abil GPS-i kaardil liikuda. Arvutihiirtel kasutatakse näiteks kerimisratta asemel pisikest juhtkuuli. Üks populaarsemaid on Mighty Mouse. Magic Mouse on maailma esimene mitmik-puutetundlik (Multi-Touch) optiline hiir. See on toodetud ja müüdud firma nimega Apple poolt. Magic Mouse tuli esmakordselt müügile 20. oktoobril 2009. aastal.[5]

Kerimisrattata Mighty Mouse


Ergonoomika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liikuvuse häire tagamiseks, on valmistatud tugitehnoloogial põhinev sisendseade. Alternatiivne osutusseadis on muutunud veelgi olulisemaks graafiliselt orienteeritud operatsioonisüsteemides, kus on palju alternatiivseid süteeme. Juhtkuuli on lihtsam manipuleerida ja nuppe saab aktiveerida ilma, et mõjutaks osuti asendit. Alati ei piirduta seadme kasutamist tasasel pinnal. Seadet võib samaaegselt kasutada tugitoolis filmi vaadates. Enamik, aga mitte kõik on disainitud nii, et muudab juhtkuuli kasutavaks mõlema käega. Pöidlaga opereeritavad juhtkuulid ei ole üldiselt kättesaadavad vasakukäelistele inimestele, kuna nõudlus on väike. Mõned puudega inimesed kasutavad juhtkuuli, kuna nad peavad liigutama ainult näppe või käelaba. Seni pole tõestatud, et juhtkuulid oleksid tavalisest hiirest tervislikumad või kahjulikumad. Olenemata seadmest on suurimaks ohuks ülekasutamine. Kõige parem oleks kasutada erisuguseid seadmeid, mis on eriti lihtne USB-väljundit toetavate arvutite puhul. Kasutamiseks soovitatakse võta aega alternatiivsete seadmetega harjumiseks. Ebamugavus võib olla tingitud uudsest kujundusest. Olukorda tuleb hinnata hoolikalt. Osutusseadmete korral ei tohiks piirdu ühega, vaid kasuta eri seadmeid.


Teisi osutusseadmete tüüpe, mis täidavad sarnaseid rolle nagu juhtkuul[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Arvutihiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks, mis kasutab liikumise juhtimiseks toetuspinda. Arvutihiire nimetus tuleb sellest, et esimeste hiirte tagaosast tuli välja juhe, mis meenutas hiire saba. Juhtmega oli arvutihiir ühendatud arvutiga.[6]
  • Osutushoob (trackpoint või pointing stick) on ostusseade, mis asub enamasti sülearvuti klavatuuri keskel. Vasak-ja parempoolne hiire nupud kas puuduvad või asetsevad vahetult tühiku all. Juhtnupp on asetatud väikestele sülearvutitele, millel ei ole ruumi puutepadja jaoks.[7]
  • Puutepadi (touchpad) on osutusseade andmete sisestamiseks. Enne puutepadja leiutamist kasutati sülearvutites juhtkuuli ja osutushooba. Antud seadet kasutatakse enamasti sülearvutites. Puutepatja kasutatakse tavaliselt osuti juhtimiseks sõrme liigutamisega selle paneeli pinna peal. Puutepadja juurde on üldjuhul paigutatud nupud, mis täidavad arvutihiire nuppude funktsioone..[8]
  • Puutetundlik ekraan (touchscreen) on elektroonikaseadme ekraan, mis on varustatud puutetundlike sensoritega. Need võimaldavad seadet juhtida, puudutades ekraani sõrmede või mõne esemega. Puuteekraanideks nimetatakse seadmeid mida saab juhtida sõrme, käe või mõne muu suvalise esemega.[9]

Juhtkuuli ja hiire ühendusviisid arvutiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • PS/2 -on sünkroonne jadaliides ja sõrmistiku (sisendseadmete) ühendamiseks personaalarvutiga. Liidese nimetus pärineb 1987 välja lastud IBM-i Personal System / 2 sarja personaalarvutitelt.
  • USB port Infotehnoogias on järjestiksiinil töötav standardiseeritud port, tänu millele, saab arvuti külge ühendada palju erinevaid sisendseadmeid.
  • Infrapuna on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Kasutatakse personaalarvutites omavaheliseks andmesideks.
  • Bluetooth(Sinihammas) on loodud tehnoloogiale vastav tööstusstandart, seadmete traadita omavaheliste suhtlemise jaoks (WPAN). Sinihammas on liides, mille abil suudavad erinevad arvutid või perifeeriaseadmed omavahel kommunikeeruda. Sinihamba põhieesmärgiks on andmeedastuste juhtmeühenduste asendamine.



Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]