QWERTY

Allikas: Vikipeedia
QWERTY asetus.

QWERTY on tänapäeval kõige enam kasutatud sõrmistiku asetus maailmas.Seda kasutatakse inimeste poolt, kes vajavad ladina tähestikuga klavitatuuri.Täheklahvide arv varieerub riigiti sõltuvalt tähestikus olevate tähtede arvust, kuid suurem osa klaviatuuri täheklahvidest jääb ikkagi paigutuse poolelt samaks. Nimi QWERTY tuleb 6 esimesest tähest, mis asetsevad klaviatuuri üleval vasakus nurgas, lugedes vasakult paremale Q-W-E-R-T-Y. QWERTY asetus disainiti esmakordselt Sholesi ja Gliddeni kirjutusmasinale, mille patent müüdi aga 1873. aastal Remingtonile. 1878. aastal alguse saanud populaarsus on kestnud tänapäevani, kuna ükski alternatiiv ei ole suutnud pakkuda märgatavaid eeliseid QWERTY ees.[1][2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaliste kirjutusmasinate kõrvuti asetsevate hoobade liikumisteed kattusid küllaltki suures osas. Seega olid kinnikiilumised sagedased, kui klahve vajutati liiga kiiresti.

QWERTY algse asetuse leiutas 1870-ndate alguses ajalehe toimetaja ning trükkija Chritopher Latham Sholes, kes elas Milwaukee-s, USA-s. 1867. aasta oktoobris patenteeris Sholes oma esimese kirjutusmasina, mille ta pani kokku oma sõprade Carlos Gliddeni ja Samuel W. Soulé' abiga.[2][3]

Esimene Sholesi mudel nägi välja nagu klaver, millel oli kaks rida ning mis koosnesid numbritest ning alfabeetilises järjekorras olevatest tähtedest.[2]

Klavi1.JPG

Koostades klaviatuuri kiiremaks trükkimiseks sai neile selgeks, et kirjutusmasina heaks ning kiireks tööks tuleb silmas pidada, et rohkesti kasutatavad tähed ei satuks kõrvuti. Seda seepärast, et kiirel trükkimisel võivad trükimasina kõrvuti seisvad hoovad üksteise vastu minna ning kinni kiiluda. Selle lahendamiseks muudeti klaviatuur ümber nii, et tihedalt kasutatavad tähepaarid (näiteks inglise keeles ’th’ ja ’st’) ei asuks üksteise kõrval, vaid jääksid teineteisest kaugemale. Vastupidiselt levinud arvamusele ei disainitud QWERTY selleks, et trükkijat aeglustada, vaid et vähendada trükkimisel esinevaid tõrkeid. (Samas on ka mitmeid tõendeid, et tähepaaride lahku paigutamine kiirendab trükkimist, sest siis saavad näpud vabamalt liikuda).[2][3]

Järgmised aastad olid Sholesi jaoks rasked, kuna ta üritas oma leiutist viia ülima perfektsuseni. Ta proovis mitmeid kordi luua kõige kiiremat ja mugavamat klaviatuuri. 1870-ndatel töötas ta ka koos Amos Densmore’ga, kes aitas Sholesil arendada tähepaaride lahknemisest tulenevat klahvide asetust.[2][4]

1868. aasta novembris proovis ta sellist asetust, kus võttis tähestikust tähed O-st Z-ni ning pööras nende järjestuse ümber. 1870. aasta aprillis otsustas ta proovida klaviatuuri, kus asetab 6 täishäälikut (inglise keeles on need A, E, I, O, U ja Y) ülemisse ritta.[2][4]

Klavi2.JPG

1873. aastal otsustasid Sholes ja tema kaastöötaja James Densmore maha müüa firma, mis selleks ajaks kandis nime Sholesi ja Gliddeni Type-Writer (eesti keeles Sholesi ja Gliddeni Trükimasin). Ostjaks oli firma nimega E. Remington and Sons (eesti keeles E. Remington ja pojad), kes klaviatuuri asetust täiustasid ning tulid välja järgmisega:[2]

Klavi3.JPG

Pärast ostu ning oma esimest täiustatud klaviatuuri, tegi Remington veel mitmeid muudatusi, kaasaarvatud „R“ ja „punkti“ kohtade vahetamise, mille tulemuseks oli tänapäeval kasutuses olev QWERTY asetus. On teada ka teooriaid, mis väidavad, et viimane muudatus tehti kõigest seetõttu, et avaldada klientidele muljet sellega, et ühel real asetsevate tähtedega on võimalik kirjutada brändi nimi, milleks oli siis „TYPE WRITER“ (eesti keeles TRÜKIMASIN), kuid need ei vasta tõele.[2]

Klavi4.JPG

1878. aastal leiutatud Remington No. 2 nime kandev klaviatuuriasetus sai tuntuks tänu sellele, et seal oli kasutuses 'Shift' nupp, mis võimaldas kirjutada nii trüki- kui ka kirjatähti.[2]

Erinevused võrreldes tänapäevase klaviatuuri asetusega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähemärkide asendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1878. aastal Latham Sholesi poolt loodud QWERTY klaviatuuri asetus

1878. aastal Sholesi poolt patenteeritud asetuse kõige suuremaks erinevuseks võrreldes modernse asetusega oli see, et puudusid numbrid 1 ja 0. Sholesi ei lisanud neid asetusse, kuna niimoodi oli klaviatuur kompaktsem. Ühe põhjendusena tõi leiutaja välja fakti, et numbreid 1 ja 0 saab ka moodustada teistest tähemärkidest - trükitähed I ja O. Lisaks numbrite puudumisel olid ka näiteks tähed M, X ja C võrreldes tänapäevase asetusega teistel kohtadel.[2][3]

Tähemärkide kombineerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu tänapäeval kasutame näiteks hüüumärgi trükkimiseks klahvide kombinatsiooni ’CTRL’ + ’1’, siis oli ka 19. sajandil leiutatud klaviatuuridel mitmeid sarnaseid kombinatsioone. Üheks selliseks oli samuti hüüumärgi kirjutamiseks loodud funktsioon, mis sisaldas endas ’ülakoma’, ’tagasilükkeklahvi’ ja ’punkti’. Semikooloni trükkimiseks kasutati aga klahvide kombinatsiooni, mis sisaldas endas ’koma’ ja ’koolonit’. Kuna tagasilükkeklahv oli toona väga aeglane, siis loodi kombinatsioonide trükkimiseks uus moodus: kirjavahemärgi trükkimise kombinatsiooni ajal pidi tühiku klahvi all hoidma ning kui see lõpuks lahti lasta, siis lõpetatakse kirjamärgi trükkimine ning liigutakse edasi.[4]

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klaviatuuri asetuse parema disaini otsimise üheks põhjuseks oli see, et oleks võimalik trükkida samaaegselt kahe käega, ilma et rütm häiruks. Kiireks ja efektiivseks trükkimiseks saame nimetada seda, kui ühe klahvi alla vajutamisel on teine näpp juba valmis, et iga hetk järgmist klahvi alla vajutama ja nii edasi kuni lause, lõigu või jutu lõpuni. Kui kirjutada aga ainult ühe käega, siis on vea tegemise võimalus suurem. Inglise keeles on näiteks olemas tuhandeid sõnu, mida saab trükkida ainult vasaku käega, samal ajal kui ainult parema käega trükitavaid sõnu on kõigest mõnisada. See loob kiirema ja efektiivsema kirjutamise eeldused just vasakukäelisetele ning tuleb pigem kahjuks paremakäelisetele inimestele.[2][4]

Arvuti jaoks toodetud klaviatuurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oranžiga on märgitud funktsiooniklahvid, sinisega QWERTY süsteem ning lillaga eraldiseisev numbristik

Esimesed klaviatuurid , millel olid olemas ka nupud, mida võis kasutada eri funktsioonide ja ülesannete läbiviimiseks arvuti terminalides, pani kokku firma nimega Teletype.Need klaviatuurid olid QWERTY asetusega ja neile olid lisatud klahvid nagu escape omasid kindalt ainuldaadset tähendust arvuti jaoks.Hilisemd klaviaaturidele lisati juba ka funktsioonklahvid ja navigatsiooniklahvid. [4] Alates 1980-ndatest,millal stagneerusid PC-ühilduvad arvutid ja tehnikaturule tuli Windows, hakkasid tulema kõige täielikumad täis-mõõtmetes klaviatuurid tänapäeva mõistes.See klaviaatuuri paigutus sisaldas eraldi olevat numbriklahvistikku paremal, kahteteist funktsioonklahvi ja navigatsiooniklahve-(T-asendis nooleklahvid ja Insert,Home, Page Up, Page Down, Delete, End klahvid, mida kasutati leheküljel navigeerimiseks).

Täpitähed ja rahvusvahelised klaviatuurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevad klaviatuuri asetused Euroopas. Roheline ala: QWERTY, oranž ala: QWERTZ, tumesinine ala: AZERTY, kollane ala: riiklik asetus, hall ala: mitte ladinakeelne tähestik

Erinevatel operatsioonisüsteemidel on erinevad meetodit, kuidas inimesed saavad kindlas keeles tähemärke trükkida. Näiteks on hiina, heebrea, araabia ja ka paljudes teistes keeltes QWERTY asetuse disaini muudetud, et pärismaalastele trükkimine võimalikult lihtsaks teha.

Rahvusvahelised klaviatuuride asetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide asetusega klaviatuuri peetakse ülemaailmseks malliks teiste klaviatuuri asetuste loomisel. See asetus sarnaneb enim Sholesi ja Gliddeni loodud ning hiljem Remingtoni täiustatud klaviatuurile.[5]

Eesti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti klaviatuuri asetus on visuaalselt kõige sarnasem rootsi ja soome asetusega, ainuke suurem erinevus seisneb selles, et kasutusse tulevad täpitähed: õ ja ü.[6][7]

Hispaania keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hispaania asetusega klaviatuurile on lisatud tähemärgid Ñ ja Ç, Samasuguse asetusega klaviatuuri kasutatakse lisaks Hispaaniale ka mitmetes endistest Hispaania asumaades. Samuti on arvuti funktsiooninupud nagu näiteks 'Delete', 'Page Up', 'Page Down' jne tõlgitud hispaania keelde ning nendest on omakorda tehtud lühendid (vastavalt eelmainitutele 'Supr', 'Re Pág', 'Av Pág').[8]

  • Hispaania-Ameerika keel

Hispaania-Ameerika asetusega klaviatuuri kasutavad peamiselt Mehhikos ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavad inimesed. Selle peamine erinevus võrreldes tavalise hispaania asetusega on see, et puudub Ç klahv.[8][9]

Hollandi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval on Hollandis üldiselt kasutuses Ameerika Ühendriikide asetusega klaviatuurid, kui välja arvata hollandi keelt kõnelevad belglased, kes kasutavad AZERTY asetust.[10]

Iiri keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iiri keele klaviatuuri asetus on sarnane Ühendkuningriikide omale, ainukese erinevusega, et kui vajutada nuppu 'AltGr' ja seejärel 'ülakoma', siis on võimalik trükkida täpitäht.[11]

Islandi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islandi klaviatuuri asetus erineb standardsest QWERTY klaviatuurist, kuna islandi tähestikus on mitmeid erilisi tähti, nagu ka teistes Põhjamaariikides, mida ei ole võimalik tavalise klaviatuuriga trükkida. Nendeks on: Þ/þ, Ð/ð, Æ/æ, Ö/ö, Á/á, Ý/ý, Ú/ú, Í/í ja É/é.[12]

Itaalia keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Standardse itaalia klaviatuuri asetus ei lase 100% korrektset itaalia keelt kirjutada, kuna puudub suur È täht. Üks võimalus È kirjutamiseks on esmalt vajutada ülakoma klahv ning seejärel E klahv. Teine võimalus on kasutada automaatset parandust.[13]

Itaalia klaviatuuril on ka alternatiivne asetus, kus tähemärkide asetus on erinev.

Itaalia masinkirjutajad kasutavad tihtipeale hoopis QZERTY-i asetust.

Kanada inglise keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise keelt rääkivad kanadalased kasutavad tavaliselt sama klaviatuuri asetust nagu kasutatakse Ameerika Ühendriikides. Nii inglise kui ka prantsuse keelt kõnelevad kanadalased kasutavad aga kanada-prantsuse asetusega klaviatuuri.[14]

Läti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läti klaviatuuri asetus on sarnane teistele ladina keelsetele asetustele, ainukese erinevusega, et on üks ’surnud nupp’, tänu millele on võimalik kirjutada tähti ā, č, ē, ģ, ī, ķ, ļ, ņ, š, ū, ž, ō ja ŗ.[15]

Malta keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malta keeles kasutatakse Unicode’i (UTF-8), et kirjutada täpitähti: ċ/Ċ; ġ/Ġ; ħ/Ħ; ż/Ż, à/À; è/È; ì/Ì; ò/Ò ja ù/Ù.[16]

Norra keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra keeles kasutatakse samu tähti nagu taani keeleski, kuid norra klaviatuuri asetus erineb taani omast niipalju, et tähemärkide Ø, Æ ja \ asetus on teistsugune.[17]

Norras on kasutusel ka klaviatuur asetusega Norra Sámiga, mis lubab kergemalt trükkida vajaminevaid tähemärke.[18]

Poola keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamus masinkirjutajaid kasutavad poola keeles QWERTZ-i asetust, kus on olemas kõik poola keeles esinevad tähed, kaasa arvatud ą, ć, ę, ł, ń, ó, ś, ż, ź (ka suured tähed) ning €.[19]

Portugali keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Brasiilia

Brasiilia klaviatuuri asetus erineb teistest selle poolest, et sellel on ’surnud nupud’, mis võimaldavad trükkida viite erinevat varianti täpitähti.[20]

  • Portugal

20ndal sajandil oli Portugalis kasutusel HCESAR-i asetus, kuid tänapäeval on see üle läinud QWERTY asetusele.[20]

Pärsia keel (Farsi)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärsia klaviatuuri on kokku pannud grupp nimega Desphilic. Nad tegid seda seetõttu, et pärsia keelt oleks võimalik kasutada rahvusvaheliselt. Asetus toetab tähti ä, š, ü, ž, ö, ķ, ğ ning nende suuri vorme Ä, Š, Ü, Ž, Ö, Ķ, Ğ. Sellist klaviatuuri on hakatud järjest rohkem kasutama, mistõttu on oodata laiemat levikut.[21]

Rootsi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu eelnevalt mainitud, siis soome ja rootsi asetusega klaviatuurid on väga sarnased, kuhu on lisatud kolm traditsioonilist tähte: Å/å, Ä/ä, and Ö/ö.[22]

Rumeenia keel (Rumeenias ja Moldovas)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rumeenia rahvusvaheline standard on rumeenia klaviatuurile kehtestanud kaks erinevat asetust. Esimeseks asetuseks on tavakasutajale loodud algne asetus. Teiseks variandiks on peamiselt programmeerijatele mõeldud asetus, kus ei ole vastuolusid rumeenia ja ameerika ühendriikide asetuse vahel.[23]

Soome keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Visuaalne asetus on soome klaviatuuril põhimõtteliselt sama nagu rootsi omal. Nii soome kui ka rootsi keeles kasutatakse tähemärke Ä/ä ja Ö/ö ning kuna rootsi keeles ei ole tähemärk Å/å tarvis, siis kasutavad sellist asetust ka soomlased. Mitmel soomlasel on rootsi päritolu å-ga perekonnanimi ja Soomes kasutatakse sageli ka rootsi keelt [24]

2008. aastal seati soome mitmekeelse klaviatuuri asetusele uued standardid, mis võimaldavad sama klaviatuuriga trükkida mitmetes eri keeltes. Üldjoontes jääb klaviatuuri asetus samaks, kuid klahvide funktsionaalsus laieneb, mis lubab trükkida tähti nagu näiteks Æ/æ, Ə/ə, Ʒ/ʒ, Ç/ç, Ǥ/ǥ ja Ǯ/ǯ.[24]

Taani keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõlema, taani ja norra asetuse puhul on lisatud klaviatuurile tähed Å/å, Æ/æ and Ø/ø (asukoht klaviatuuril on keelte puhul erinev).[25]

Tšehhi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna trükimasin levis 19. sajandil Saksamaa aladelt Tšehhi aladele, siis võtsid ka tšehhi trükkijad kasutusele QWERTZ-i asetuse. Tšehhi QWERTY asetus erineb QWERTZ-i asetusest sellepoolest, et tähemärgid nagu näiteks @ , $ ja & on kasutusel nagu Ameerika asetuse puhul.[26]

Türgi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa türklasi kasutavad kõik tänapäeval QWERTY asetusega klaviatuuri.[27]

Vietnami keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vietnami asetusega klaviatuur põhineb ladina QWERTY asetusele, millele on juurde lisatud Ă, Â, Ê ja Ô, mis asetsevad vastavalt numbritel 1-4.[28]

Ühendkuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühendkuningriik ja Iirimaa kasutavad mõlemad sama asetusega klaviatuure, kus on 48 nuppu. Selline asetus erineb ameerika ühendriikide klaviatuuri asetusest ainult nii palju, et omab suuremat Enteri klahvi ning lisaks on klahvid £ and € jaoks.[29]

  • Ühendkuningriigi laiendatud asetus

Microsofti operatsioonisüsteem on alates Windows XP-st varustanud iga Ühendkuningriigi laiendatud asetusega klaviatuuri lisa-täpitähtedega, mis on mõeldud selleks, et ühe ja sama klaviatuuriga oleks võimalik trükkida mitmetes erinevates keeltes. Selline klaviatuur on eriti kasulik inimestel, kes töötavad näiteks tekstitöötlus või tõlkefirmades. Tähti a, e, i, o, u, w, y (nii suuri kui väikeseid) on võimalik kirjutada järgnevate täpitähtedega: á, è, â. Samuti on tähti a, n, o (nii suuri kui väikeseid) võimalik kirjutada täpitähena ã. Viimaks on võimalik kirjutada tähte c tähena ç.[29]

Alternatiivid QWERTY-le[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevaks on välja töötatud mitmeid, väidetavalt paremaid klaviatuuri asetusi kui QWERTY. Kuid tänu oma ülemaailmsele levikule on see siiski kasutusele jäänud[30]. Samuti on mõned testid näidanud, et uuendatud asetusega paraneb trükkimise kiirus ja efektiivsus, mõned aga väidavad, et see teeb vastupidist ning viimaks on ka neid inimesi, kelle arvates sõltub trükkimise kiirus trükkimis metoodikast ning pole klaviatuuri asetusega üldse seotud. Kõigist üksikutest asetusetest, mis on välja töötatud, kuid pole suuremat kasutust leidnud, tasub ära märkida Dvorak ja Colemak, mis on QWERTY-st asetuselt lihtsamad, kuid kombinatsioonidelt keerukamad versioonid.[2][3] Lisaks sellele leidub ka AZERTY asetusega klaviatuur, mida kasutatakse peamiselt Prantsusmaal ja Benelux riikides.[31]Samuti kasutatakse Leedus AZERTY asetusele väga sarnast ĄŽERTY asetusega klaviatuuri. [32]

Võrdlus teiste klaviatuuride asetustega[muuda | redigeeri lähteteksti]

QWERTY ja Dvoraki asetust on võrreldud mitmete teiste klaviatuuride asetustega, üheks neist on Stenotype’i rakendus PLOVER. Väidetavalt on PLOVER-i asetuse kirjutamisefektiivsus QWERTY omast ligi 700% kõrgem, aga see pole sobilik tavakasutajale [33]. PLOVER-i süsteemis käib sõnade kirjutamine mitmetele klahvidele samaaegsel vajutamisel ning seejärel lahti laskmisel. Samuti puudub ka tühik, mis kiirendab trükkimist. Sellise asetusega klaviatuuril on kerge trükkida 180-300 sõna minutis, kui oled selle süsteemiga piisavalt tuttav. Keskmine arvutikasutaja trükib QWERTY asetusega klaviatuuril 90 sõna minutis. Suurenenud kiirusest hoolimata ei ole PLOVER tavakasutajale parim variant, kuna vigade tegemise oht on suurem ning tähtede kombinatsioonid keerulisemad.[34][35]

Pool QWERTY[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nokia E55, mis kasutab pool-QWERTY süsteemi.

Pool QWERTY asetust kasutavad ühelt poolt peamiselt inimesed, kellel pole võimalik ühte kätt trükkimisel kasutada. Teise variandina on pool QWERTY kasutusel mobiiltelefonide klahvidel, kus üks number ja mitu tähte jagavad sama nuppu.[36][37]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "QWERTY keyboard". webopedia.com Vaadatud: 08.12.2013
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 "QWERTY". home.earthlink.net Vaadatud: 08.12.2013
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Why are the keys arranged the way they are on a QWERTY keyboard?". howstuffworks.com Vaadatud: 08.12.2013
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "The legend of QWERTY keyboard". blogs.smithsonianmag.com Vaadatud: 08.12.2013
  5. "US English keyboard layout". tavueltesoft.com Vaadatud: 08.12.2013
  6. "Klaviatuur". eki.ee Vaadatud: 08.12.2013
  7. "Eesti Klaviatuur2". eki.ee Vaadatud: 23.12.2013
  8. 8,0 8,1 "Spanish keyboard". intertype.org Vaadatud: 08.12.2013
  9. "Spanish keyboard Latin American version". mylingos.com Vaadatud: 08.12.2013
  10. "Dutch keyboard". ascii-table.com Vaadatud: 08.12.2013
  11. "Irish keyboard layout". evertype.com Vaadatud: 08.12.2013
  12. "Icelandic alphabet". halfdan.is Vaadatud: 08.12.2013
  13. "Italian". symbolcodes.tlt.psu.edu Vaadatud: 08.12.2013
  14. "French keyboard". uakron.edu Vaadatud: 08.12.2013
  15. "Latvian keyboards". frontype.com Vaadatud:08.12.2013
  16. "Maltese language keyboard driver". mita.gov.mt Vaadatud: 08.12.2013
  17. "Norweigen keyboard". frontype.com Vaadatud: 08.12.2013
  18. "Norweigen with Sami". help.keymandesktop.com Vaadatud: 08.12.2013
  19. "Polish keyboard". polish.intertype.org Vaadatud: 08.12.2013
  20. 20,0 20,1 "Brazilian keyboard". branah.com Vaadatud: 08.12.2013
  21. "Persian farsi". fontfarsi.ir Vaadatud: 08.12.2013
  22. "Swedish keyboard". branah.com Vaadatud: 08.12.2013
  23. "Romanian keyboard". branah.com Vaadatud: 08.12.2013
  24. 24,0 24,1 "Finnish keyboard". cs.tut.fi Vaadatud: 08.12.2013
  25. "Denmark keyboard layout". goodtyping.com Vaadatud: 08.12.2013
  26. "Czech". fontmeme.com Vaadatud: 08.12.2013
  27. "Turkish keyboard". branah.com Vaadatud: 08.12.2013
  28. "Vietnamese keyboard". gate2home.com Vaadatud: 08.12.2013
  29. 29,0 29,1 "UK international keyboard". zolid.com Vaadatud: 08.12.2013
  30. "Why we still use QWERTY". bbc.co.uk Vaadatud: 23.12.2013
  31. [{{{URL}}} AZERTY klaviatuuri erinevused]. Kasutatud 12.01.2014.
  32. [{{{URL}}} ĄŽERTY klaviatuuri erinevused]. Kasutatud 12.01.2014.
  33. "Plover, the Open Source Steno Program". plover.stenoknight.com Vaadatud: 23.12.2013
  34. "Plover". stenoknight.com Vaadatud: 08.12.2013
  35. "Designing a stenographic keyboard". graywolfphoto.com Vaadatud: 08.12.2013
  36. "Half-QWRTY keyboard". half-qwerty.com Vaadatud: 08.12.2013
  37. "Half-QWERY on Samsung t349. phonearena.com Vaadatud: 08.12.2013

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • G. Milvere. Miks eestlane ei või tulla masinakirja maailmameistriks? Uus Eesti, 13. november 1938, nr. 311, lk. 3.