QWERTY

Allikas: Vikipeedia
QWERTY-klahvipaigutus.

QWERTY on tänapäeval kõige levinum klaviatuuri ehk klahvistiku ehk sõrmistiku klahvipaigutus. Seda kasutatakse ladina tähestikuga klaviatuuridel. Klahvide arv varieerub riigiti sõltuvalt tähestikus olevate tähtede arvust, kuid suurem osa klaviatuuri täheklahvidest jääb ikkagi paigutuse poolelt samaks. Nimi QWERTY tuleb 6 esimesest tähest, mis asetsevad klaviatuuri ülemises täheklahvireas vasakul: Q-W-E-R-T-Y. QWERTY-klahvipaigutus tehti esmakordselt Sholesi ja Gliddeni kirjutusmasinale, mille patent müüdi aga 1873. aastal Remingtonile. 1878. aastal alguse saanud populaarsus on kestnud tänapäevani, kuna ükski alternatiiv ei ole suutnud pakkuda märgatavaid eeliseid QWERTY ees.[1][2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavalise kirjutusmasina kõrvuti asetsevate hoobade liikumisteed kattusid suures osas. Seega kippusid hoovad kinni kiiluma, kui klahve vajutati liiga kiiresti.

Algse QWERTY-klahvipaigutuse leiutas 1870. aastate alguses ajalehe toimetaja ja trükkija Chritopher Latham Sholes, kes elas USA-s Milwaukees. 1867. aasta oktoobris patenteeris Sholes oma esimese kirjutusmasina, mille ta pani kokku oma sõprade Carlos Gliddeni ja Samuel W. Soulé' abiga.[2][3]

Esimene Sholesi mudel nägi välja nagu klaver, millel oli kaks rida numbreid ja tähestiku järjekorras olevaid tähti.[2]

Klavi1.JPG

Koostades klaviatuuri kiiremaks trükkimiseks sai neile selgeks, et kirjutusmasina heaks ja kiireks tööks tuleb silmas pidada, et rohkesti kasutatavad tähed ei satuks kõrvuti. Seda seepärast, et kiirel trükkimisel võivad trükimasina kõrvuti seisvad hoovad üksteise vastu minna ning kinni kiiluda. Selle lahendamiseks muudeti klaviatuur ümber nii, et tihedalt kasutatavad tähepaarid (näiteks inglise keeles ’th’ ja ’st’) ei asuks üksteise kõrval, vaid jääksid teineteisest kaugemale. Vastupidiselt levinud arvamusele ei disainitud QWERTY selleks, et trükkijat aeglustada, vaid et vähendada trükkimisel esinevaid tõrkeid. (Samas on ka mitmeid tõendeid, et tähepaaride lahkupaigutamine kiirendab trükkimist, sest siis saavad sõrmed vabamalt liikuda).[2][3]

Järgmised aastad olid Sholesi jaoks rasked, kuna ta üritas oma leiutist viia ülima perfektsuseni. Ta proovis mitu korda luua kõige kiiremat ja mugavamat klaviatuuri. 1870-ndatel töötas ta ka koos Amos Densmore’iga, kes aitas Sholesil arendada tähepaaride lahknemisest tulenevat klahvipaigutust.[2][4]

1868. aasta novembris proovis ta sellist klahvipaigutust, kus võttis tähestikust tähed O-st Z-ni ja pööras nende järjestuse ümber. 1870. aasta aprillis otsustas ta proovida klaviatuuri, kus asetab 6 täishäälikut (inglise keeles on need A, E, I, O, U ja Y) ülemisse ritta.[2][4]

Klavi2.JPG

1873. aastal otsustasid Sholes ja tema kaastöötaja James Densmore maha müüa firma, mis selleks ajaks kandis nime Sholes & Glidden Type-Writer (eesti keeles "Sholesi ja Gliddeni Trükimasin"). Ostjaks oli firma E. Remington and Sons (eesti keeles "E. Remington ja Pojad"), kus täiustati klahvide paigutust ja tuldi välja järgmise vaiandiga:[2]

Klavi3.JPG

Pärast ostu ja oma esimest täiustatud klaviatuuri tegi Remington veel muudatusi, sh vahetas R-tähe ja punkti asukohad, mille tulemuseks oli meile tuttav QWERTY-klahvipaigutus. On väidetud, et viimane muudatus tehti kõigest seetõttu, et avaldada klientidele muljet sellega, et ühel real asetsevate tähtedega oli võimalik kirjutada toonane brändi nimi „TYPE WRITER“ (eesti keeles TRÜKIMASIN), kuid need spekulatsioonid ei vasta tõele.[2]

Klavi4.JPG

1878. aastal leiutatud Remington No. 2 nime kandev klaviatuur sai tuntuks tänu sellele, et seal oli kasutusel Shift-klahv, mis võimaldas registrit muuta ehk kirjutada nii trüki- kui ka kirjatähti.[2]

Erinevused võrreldes tänapäevase klaviatuuriga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähemärkide asendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1878. aastal Latham Sholesi loodud QWERTY- klahvipaigutus

1878. aastal Sholesi patenteeritud klahvipaigutuse kõige suurem erinevus võrreldes modernse klahvipaigutusega oli see, et puudusid numbrid 1 ja 0. Sholesi ei näinud neile ette eraldi klahve seepärast, et klaviatuur oleks kompaktsem. Ühe põhjendusena tõi leiutaja välja fakti, et numbreid 1 ja 0 saab ka moodustada teistest tähemärkidest – trükitähed I ja O. Lisaks nende numbrite puudumisele olid tähed M, X ja C võrreldes tänapäevase klahvipaigutusega teistel kohtadel.[2][3]

Tähemärkide kombineerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu tänapäeval kasutame näiteks hüüumärgi kirjutamiseks klahvide kombinatsiooni ’CTRL’ + ’1’, oli ka 19. sajandil leiutatud klaviatuuridel mitmeid sarnaseid kombinatsioone. Üheks selliseks oli samuti hüüumärgi kirjutamiseks loodud funktsioon, mis sisaldas ’ülakoma’, ’tagasilükkeklahvi’ ja ’punkti’. Semikooloni trükkimiseks kasutati aga klahvide kombinatsiooni, mis sisaldas ’koma’ ja ’koolonit’. Kuna tagasilükkeklahv oli toona väga aeglane, siis loodi kombinatsioonide trükkimiseks uus moodus: kirjavahemärgi trükkimise kombinatsiooni ajal pidi tühikuklahvi all hoidma ning kui see lõpuks lahti lasta, siis lõpetatakse kirjamärgi trükkimine ning liigutakse edasi.[4]

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klaviatuuri jaoks parema klahvipaigutuse otsimise üks põhjus oli see, et sooviti saavutada sujuv kahe käega kirjutamine, ilma et rütm häiruks. Kiireks ja efektiivseks kirjutamiseks saame nimetada seda, kui ühe klahvi allavajutamisel on teine sõrm juba valmis, et iga hetk järgmist klahvi alla vajutada ja nii edasi kuni lause, lõigu või jutu lõpuni. Kui kirjutada aga ainult ühe käega, on vea tegemise võimalus suurem. Inglise keeles on näiteks tuhandeid sõnu, mida saab klaviatuuril kirjutada ainult vasaku käega, samal ajal kui ainult parema käega kirjutatavaid sõnu on kõigest mõnisada. See loob kiirema ja efektiivsema kirjutamise eeldused just vasakukäelisetele.[2][4]

Arvutiklaviatuurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oranžiga on märgitud funktsiooniklahvid, sinisega QWERTY süsteem ning lillaga eraldiseisev numbristik

Esimesed klaviatuurid, millel olid olemas klahvid, mida võis kasutada eri funktsioonide ja ülesannete läbiviimiseks arvuti terminalides, pani kokku firma Teletype. Need klaviatuurid olid QWERTY-klahvipaigutusega ja neile olid lisatud klahvid (nt Escape) omasid kindalt ainulaadset tähendust arvuti jaoks. Hilisematele klaviatuuridele lisati juba ka funktsioonklahvid ja navigeerimisklahvid. [4] Alates 1980. aastatest, mil stagneerusid PC-ühilduvad arvutid ja tehnikaturule tuli Windows, hakkasid tulema kõige täielikumad täismõõtmetes klaviatuurid tänapäeva mõistes. See klahvipaigutus sisaldas eraldi numbriklahvistikku paremal, kahteteist funktsiooniklahvi ja navigeerimisklahve (T-asendis nooleklahvid ja klahvid Insert, Home, Page Up, Page Down, Delete ja End, mida kasutati leheküljel navigeerimiseks).

Täpitähed ja rahvusvahelised klaviatuurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erineva klahvipaigutusega Euroopa klaviatuure. Roheline ala: QWERTY, oranž ala: QWERTZ, tumesinine ala: AZERTY, kollane ala: riiklik klahvipaigutus, hall ala: mitte-ladina tähestik

Erinevatel operatsioonisüsteemidel on kindlas keeles tähemärkide kirjutamiseks erinevad meetodid. Näiteks on hiina, heebrea, araabia ja ka paljudes teistes keeltes QWERTY-klahvipaigutust muudetud, et kohalikule elanikkonnale klaviatuuril kirjutamine võimalikult lihtsaks teha.

Rahvusvahelise klahvipaigutusega klaviatuurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide klahvipaigutusega klaviatuuri peetakse ülemaailmseks malliks. See sarnaneb kõige enam Sholesi ja Gliddeni loodud ning hiljem Remingtoni täiustatud klaviatuuriga.[5]

Eesti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti klahvipaigutusega klaviatuur on visuaalselt kõige sarnasem rootsi ja soome omaga, ainuke suurem erinevus seisneb selles, et kasutusel on ka täpitähed õ ja ü.[6][7]

Hispaania keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hispaania klahvipaigutusega klaviatuurile on lisatud tähemärgid Ñ ja Ç, Samasuguse klahvipaigutusega klaviatuuri kasutatakse lisaks Hispaaniale ka mitmel endisel Hispaania asumaal. Samuti on arvuti funktsiooniklahvid (nt Delete, Page Up, Page Down jne) tõlgitud hispaania keelde ning nendest on omakorda tehtud lühendid (vastavalt eelmainitutele 'Supr', 'Re Pág', 'Av Pág').[8]

  • Hispaania-Ameerika keel

Hispaania-Ameerika klahvipaigutusega klaviatuuri kasutavad peamiselt Mehhikos ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavad inimesed. Selle peamine erinevus võrreldes tavalise hispaania klahvipaigutusega on see, et puudub Ç-klahv.[8][9]

Hollandi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval on Hollandis üldiselt kasutusel Ameerika Ühendriikide klahvipaigutusega klaviatuurid, kui välja arvata hollandi keelt kõnelevad belglased, kes kasutavad AZERTY-klaviatuuri.[10]

Iiri keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iiri klaviatuuri klahvipaigutus on sarnane Ühendkuningriigi omaga, erinevus seisneb vaid selles, et kui vajutada klahvi 'AltGr' ja seejärel 'ülakoma', on võimalik saada täpitäht.[11]

Islandi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islandi klaviatuuri klahvipaigutus erineb standardsest QWERTY-st, kuna islandi tähestikus on mitu spetsiifilist tähte, nagu ka teistes Põhjamaades, mida ei ole võimalik tavalise klaviatuuriga kirjutada. Need on Þ/þ, Ð/ð, Æ/æ, Ö/ö, Á/á, Ý/ý, Ú/ú, Í/í ja É/é.[12]

Itaalia keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Standardse itaalia klaviatuuri klahvipaigutus ei lase 100% korrektset itaalia keelt kirjutada, kuna puudub suur È täht. Üks võimalus È kirjutamiseks on esmalt vajutada ülakoma klahvi ja siis E-klahvi. Teine võimalus on kasutada automaatset parandust.[13]

Itaalia klaviatuuril on ka alternatiivne klahvipaigutus, kus tähemärkide paigutus on teistsugune.

Itaalia masinakirjutajad kasutavad tihti hoopis QZERTY-klaviatuuri.

Kanada inglise keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise keelt rääkivad kanadalased kasutavad tavaliselt sama klahvipaigutuserga klaviatuuri nagu kasutatakse Ameerika Ühendriikides. Nii inglise kui ka prantsuse keelt kõnelevad kanadalased kasutavad aga kanada-prantsuse klahvipaigutusega klaviatuuri.[14]

Läti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läti klaviatuuri klahvipaigutus on sarnane teiste ladina tähestikuga klaviatuuride klahvipaigutustega, ainukese erinevusena on seal üks "surnud klahv", tänu millele on võimalik kirjutada tähti ā, č, ē, ģ, ī, ķ, ļ, ņ, š, ū, ž, ō ja ŗ.[15]

Malta keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malta keeles kasutatakse Unicode’i (UTF-8), et kirjutada täpitähti ċ/Ċ; ġ/Ġ; ħ/Ħ; ż/Ż, à/À; è/È; ì/Ì; ò/Ò ja ù/Ù.[16]

Norra keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra keeles kasutatakse samu tähti nagu taani keeleski, kuid norra klaviatuuri klahvipaigutus erineb taani omast niipalju, et märkide Ø, Æ ja \ asukohad on teistsugused.[17]

Norras on kasutusel klaviatuur Norra Sámiga, mis võimaldab vajaminevaid tähemärke mugavamalt kasutada.[18]

Poola keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik masinakirjutajaid kasutab poola keeles QWERTZ-klahvipaigutust, kus on olemas kõik poola keeles esinevad tähed, sh ą, ć, ę, ł, ń, ó, ś, ż ja ź (koos vastavate suurtähtedega ning sümbol €.[19]

Portugali keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Brasiilia

Brasiilia klaviatuuri klahvipaigutus erineb teistest selle poolest, et seal on "surnud klahvid", mis võimaldavad kirjutada viit varianti täpitähti.[20]

  • Portugal

20. sajandil oli Portugalis kasutusel HCESAR-klahvipaigutus, kuid tänapäeval on seal üle mindud QWERTY-klahvipaigutusele.[20]

Pärsia keel (Farsi)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärsia klaviatuuri on kokku pannud grupp Desphilic. Nad tegid seda seetõttu, et pärsia keelt oleks võimalik kasutada rahvusvaheliselt. Klahvipaigutus toetab väiketähti ä, š, ü, ž, ö, ķ, ğ ja suurtähti Ä, Š, Ü, Ž, Ö, Ķ, Ğ. Sellist klaviatuuri on hakatud järjest rohkem kasutama, mistõttu on oodata laiemat levikut.[21]

Rootsi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu mainitud, on soome ja rootsi klahvipaigutused väga sarnased, kuid rootsi keele jaoks on lisatud kolm traditsioonilist tähte: Å/å, Ä/ä, and Ö/ö.[22]

Rumeenia keel (Rumeenias ja Moldovas)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rumeenia rahvusvaheline standard on rumeenia klaviatuuri jaoks kehtestanud kaks klahvipaigutust: tavakasutajatele mõeldud põhivaiandi ja peamiselt programmeerijatele mõeldud erivariandi, kus ei ole vastuolusid Rumeenia ja Ameerika Ühendriikide klahvipaigutuse vahel.[23]

Soome keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Visuaalselt on soome klaviatuuri klahvipaigutus rootsi omaga sarnane. Nii soome kui ka rootsi keeles kasutatakse tähemärke Ä/ä ja Ö/ö ning kuna rootsi keeles ei ole tähemärki Å/å tarvis, siis kasutavad sellist klahvipaigutust ka soomlased. Mitmel soomlasel on rootsi päritolu å-ga perekonnanimi ja Soomes kasutatakse sageli ka rootsi keelt [24]

2008. aastal kehtestati soome mitmekeelse klaviatuuri klahvipaigutuse uued standardid, mis võimaldavad sama klaviatuuriga kirjutada mitmes keeles. Üldjoontes on seal klahvipaigutus sama, kuid klahvide funktsionaalsus on laiem, mis lubab kirjutada selliseid tähti nagu Æ/æ, Ə/ə, Ʒ/ʒ, Ç/ç, Ǥ/ǥ ja Ǯ/ǯ.[24]

Taani keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõlema, taani ja norra klahvipaigutuse korral on lisatud klaviatuurile tähed Å/å, Æ/æ and Ø/ø (asukoht klaviatuuril on keelte puhul teistsugune).[25]

Tšehhi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna trükimasin levis 19. sajandil Saksamaa aladelt Tšehhi aladele, siis võtsid ka tšehhi trükkijad kasutusele QWERTZ-klahvipaigutuse. Tšehhi QWERTY-klahvipaigutus erineb QWERTZ-ist selle poolest, kasutusel on ka mõned Ameerika klahvipaigutuses kasutatavad erimärgid, näiteks @ , $ ja &.[26]

Türgi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa türklastest kasutab tänapäeval QWERTY-klaviatuuri.[27]

Vietnami keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vietnami klaviatuur põhineb ladina QWERTY-klahvipaigutusel, kuhu on lisatud Ă, Â, Ê ja Ô, mis asetsevad vastavalt numbritel 1–4.[28]

Ühendkuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühendkuningriik ja Iirimaa kasutavad sama klahvipaigutusega klaviatuure, kus on 48 klahvi. See erineb Ameerika Ühendriikide klaviatuuri klahvipaigutusest ainult nii palju, et seal on suurem Enter-klahv ning lisaks klahvid £ ja € jaoks.[29]

  • Ühendkuningriigi laiendatud klaviatuur

Microsofti operatsioonisüsteem on alates Windows XP-st varustanud iga Ühendkuningriigi laiendatud klaviatuuri lisatäpitähtedega, mis on mõeldud selleks, et sama klaviatuuriga oleks võimalik kirjutada mitmes keeles. Selline klaviatuur on vajalik näiteks neile, kes teevad tekstitöötlust või tõlgivad. Tähti a, e, i, o, u, w, y (nii suuri kui ka väikseid) on võimalik kirjutada järgnevate täpitähtedega: á, è, â. Samuti on tähti a, n, o (nii suuri kui ka väikseid) võimalik kirjutada täpitähena ã. Viimaks on võimalik kirjutada tähte c tähena ç.[29]

QWERTY alternatiivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevaks on välja töötatud mitmeid, väidetavalt paremaid klaviatuuri klahvipaigutusi kui QWERTY. Kuid selle ülemaailmse leviku tõttu on see siiski kasutusele jäänud[30]. Samuti on mõned testid näidanud, et uuendatud klahvipaigutusega paraneb kirjutamise kiirus ja efektiivsus, mõned aga väidavad, et mõju on hoopis vastupidine. Leidub ka neid, kelle arvates sõltub kirjutamise kiirus metoodikast ega ole klahvide paigutusega üldse seotud. Klahvipaigutustest, mis on aja jooksul välja töötatud, kuid pole laiemat kasutust leidnud, tasub märkida Dvoraki ja Colemaki variante, mis on QWERTY-st klahvipaigutuse poolest lihtsamad, kuid kombinatsioonidelt keerukamad.[2][3] Eespool mainitud AZERTY-t mida kasutatakse peamiselt Prantsusmaal ja Beneluxi riikides.[31] Leedus kasutatakse AZERTY-klaviatuuriga väga sarnast ĄŽERTY- klaviatuuri. [32]

Võrdlus teiste klaviatuuridega[muuda | redigeeri lähteteksti]

QWERTY- ja Dvoraki klaviatuuri klahvipaigutusi on võrreldud näiteks Stenotype'i PLOVER-iga. Väidetavalt on PLOVER-i klahvipaigutuse kirjutamisefektiivsus QWERTY omast ligi 700% suurem, aga tavakasutajale see ei sobi [33]. PLOVER-i süsteemis kirjutatakse sõnu korraga mitme klahvi vajutamisega. Seal pole ka tühikuklahvi, mis kiirendab kirjutamist. Sellisel klaviatuuril on kerge kirjutada 180–300 ingliskeelset sõna minutis, kui oled selle süsteemiga piisavalt tuttav. Keskmine arvutikasutaja kirjutab QWERTY-klaviatuuril 90 ingliskeelset sõna minutis. Suurenenud kiirusest hoolimata ei ole PLOVER tavakasutajale parim variant, kuna vigade tegemise oht on suurem ning tähtede kombinatsioonid keerulisemad.[34][35]

Pool-QWERTY[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nokia E55, mis kasutab pool-QWERTY süsteemi.

Pool-QWERTY-klaviatuuri kasutavad peamiselt need, kellel pole võimalik mõlemat kätt kirjutamisel kasutada. Teise variandina on pool-QWERTY kasutusel mobiiltelefonides, kus üks number ja mitu tähte jagavad sama klahvi.[36][37]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "QWERTY keyboard". webopedia.com Vaadatud: 08.12.2013
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 "QWERTY". home.earthlink.net Vaadatud: 08.12.2013
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Why are the keys arranged the way they are on a QWERTY keyboard?". howstuffworks.com Vaadatud: 08.12.2013
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "The legend of QWERTY keyboard". blogs.smithsonianmag.com Vaadatud: 08.12.2013
  5. "US English keyboard layout". tavueltesoft.com Vaadatud: 08.12.2013
  6. "Klaviatuur". eki.ee Vaadatud: 08.12.2013
  7. "Eesti Klaviatuur2". eki.ee Vaadatud: 23.12.2013
  8. 8,0 8,1 "Spanish keyboard". intertype.org Vaadatud: 08.12.2013
  9. "Spanish keyboard Latin American version". mylingos.com Vaadatud: 08.12.2013
  10. "Dutch keyboard". ascii-table.com Vaadatud: 08.12.2013
  11. "Irish keyboard layout". evertype.com Vaadatud: 08.12.2013
  12. "Icelandic alphabet". halfdan.is Vaadatud: 08.12.2013
  13. "Italian". symbolcodes.tlt.psu.edu Vaadatud: 08.12.2013
  14. "French keyboard". uakron.edu Vaadatud: 08.12.2013
  15. "Latvian keyboards". frontype.com Vaadatud:08.12.2013
  16. "Maltese language keyboard driver". mita.gov.mt Vaadatud: 08.12.2013
  17. "Norweigen keyboard". frontype.com Vaadatud: 08.12.2013
  18. "Norweigen with Sami". help.keymandesktop.com Vaadatud: 08.12.2013
  19. "Polish keyboard". polish.intertype.org Vaadatud: 08.12.2013
  20. 20,0 20,1 "Brazilian keyboard". branah.com Vaadatud: 08.12.2013
  21. "Persian farsi". fontfarsi.ir Vaadatud: 08.12.2013
  22. "Swedish keyboard". branah.com Vaadatud: 08.12.2013
  23. "Romanian keyboard". branah.com Vaadatud: 08.12.2013
  24. 24,0 24,1 "Finnish keyboard". cs.tut.fi Vaadatud: 08.12.2013
  25. "Denmark keyboard layout". goodtyping.com Vaadatud: 08.12.2013
  26. "Czech". fontmeme.com Vaadatud: 08.12.2013
  27. "Turkish keyboard". branah.com Vaadatud: 08.12.2013
  28. "Vietnamese keyboard". gate2home.com Vaadatud: 08.12.2013
  29. 29,0 29,1 "UK international keyboard". zolid.com Vaadatud: 08.12.2013
  30. "Why we still use QWERTY". bbc.co.uk Vaadatud: 23.12.2013
  31. [{{{URL}}} AZERTY klaviatuuri erinevused]. Kasutatud 12.01.2014.
  32. [{{{URL}}} ĄŽERTY klaviatuuri erinevused]. Kasutatud 12.01.2014.
  33. "Plover, the Open Source Steno Program". plover.stenoknight.com Vaadatud: 23.12.2013
  34. "Plover". stenoknight.com Vaadatud: 08.12.2013
  35. "Designing a stenographic keyboard". graywolfphoto.com Vaadatud: 08.12.2013
  36. "Half-QWRTY keyboard". half-qwerty.com Vaadatud: 08.12.2013
  37. "Half-QWERY on Samsung t349. phonearena.com Vaadatud: 08.12.2013

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • G. Milvere. Miks eestlane ei või tulla masinakirja maailmameistriks? Uus Eesti, 13. november 1938, nr. 311, lk. 3.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]