Operatsioonisüsteem

Allikas: Vikipeedia

Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on asi, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest.

Populaarseimateks personaalarvuti, mis kasutavad veebi, operatsioonisüsteemideks 21. sajandi teisel kümnendil on Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux.[1]

Operatsioonisüsteemi ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuulub:

  • arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum-opsüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab opsüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise rakenduse kätte (ressursijaotus)
  • operatiivmälu haldamine. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel
  • Failide haldus
  • sisend-väljundsüsteemide (I/O) haldamine – andmevahetus välisseadmetega – salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm.
  • arvutivõrkude tugi
  • arvuti turvalisuse tagamine
  • käskude interpreteerimine

Operatsioonisüsteemide tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti.

Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt:

  • reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele)
  • ajajaotussüsteemid (peavad võimaldama üheaegselt tööd paljudele tarbijatele, luues samal ajal igale tarbijale illusiooni personaalsest arvutikasutusest)
  • pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist)
  • hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites)
  • üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist)

Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides:

  • Suurarvutite OS (OS/390, …)
  • Serverite OS (UNIX, Linux, …)
  • Mitmeprotsessori OS (Amoeba, …)
  • Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, …)
  • Reaalaja operatsioonisüsteem (VxWorks, QNX, …)
  • Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, …)
  • Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, …)

Operatsioonisüsteemide ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid:

  • Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine
  • Mälusuperviisor – mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine
  • Operaatoriliides – programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine
  • Seadmete juhtimine – loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine
  • Ülesande juhtimise programmid – juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine

Operatsioonisüsteemide loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

DOS laadsed operatsioonisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows operatsioonisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

UNIX operatsioonisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • AT&T Unix System V
  • IBM AIX
  • HP UX
  • HP Tru64 UNIX
  • SGI IRIX
  • SCO UnixWare
  • Sun Microsystems Solaris
  • Apple Mac OS X versioon 10.5 Intelil põhinevatel Macintosh arvutitel

UNIX laadsed operatsioonisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linuxi distributsioonide teke, mitmete Linuxi distributsioonide arenemise ajaline järjestus.

Muud operatsioonisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]