Linux

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib operatsioonisüsteemist; Linuxi tuuma kohta vaata artiklit Linux (tuum)

Tux, Linuxi maskott
Linux allestedsnærværelse

Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni.

Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune – ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.

Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast – erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada.

Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX-it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC-d. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all.

Linuxi tuuma arendamist juhib Torvalds seniajani (oktoober 2010).

Ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid. Operatsioonisüsteemi keskmes on Linux-tuum, mis korraldab arvuti tööd, arvutivõrguga suhtlemist, välisseadmetele ja failisüsteemile juurdepääsu. Välisseadmete kontrollerid võivad olla kas tuuma osad või laetakse moodulitena mällu arvuti töötamise ajal.

Kasutajaliides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-keskkonnas (X Window System). Levinumad graafilised kasutajaliidesed on GNOME, KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker. Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminaliaknas.

Kasutusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laua- ja sülearvuteil on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. Vaba tarkvarana kättesaadava tarkvara hulk on väga suur ja mitmekesine. Mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt MS Windowsile, Macile ja Unixeile, kaasa arvatud Linux.

Veebruaris 2010 jagunes operatsioonisüsteemide serverituruosa järgnevalt: 60% Linux, 20% FreeBSD ja 10% Microsoft Windows.

Linux on operatsioonisüsteemiks klasterarvuteil ja superarvuteil. Juunis 2010 oli maailma 500 võimsaima superarvuti hulgas 455 Linux operatsioonisüsteemiga.

Linux on väga populaarne ka väikeseadmete operatsioonisüsteemina nagu telefonid, pihuarvutid, videomagnetofonid, tulemüüriseadmed, ruuterid, muusikakeskused, süntesaatorid.

Seega võib öelda, et Linux on hästi skaleeritav.

Pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]