Dvoraki lihtsustatud sõrmistik

Allikas: Vikipeedia
Tänapäeval kasutatav ameerika inglise keelne Dvorak

Dvoraki lihtsustatud sõrmistik on klaviatuuri tähtede asetus, mille patenteerisid 1936. aastal Dr. August Dvorak ja Dr. William Dealy[1]. August Dvorak ja William Dealy töötasid asetuse välja inglise keeles enimkasutatavate sõnade trükkimist uurides, seega on asetus optimeeritud inglise keeles kirjutamisele.

Aastate jooksul on asetust muutnud ning täiendanud nii Dvorak kui ANSI. Erinevaid versioone on mitmeid: nt "programmeerija Dvorak", eestikeelne Dvorak (lisatud on täpitähed).

Dvoraki asetuse pooldajad väidavad, et võrreldes QWERTY asetusega nõuab Dvoraki asetuses trükkimine vähem sõrmede liigutamist, vähendab valede klahvide tabamist ning suurendab trükkimiskiirust. Kuigi Dvorak ei ole standardset QWERTY't asendanud, oli 1984. aastaks kasutajaid juba 100 000[2].

Ülevaade[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dvoraki sõrmistik disainiti QWERTY (praegune standardasetus) sõrmistikku asendama, kuna QWERTY kujundamisel oli eesmärgiks kirjutusmasina kokkukiilumise vältimine. Seetõttu oli QWERTY asetusel ka mitmeid probleeme, mis aeglustavad trükkimist ning mida Dr. August Dvorak ka ise tuvastas:

  • 28% inglise keeles tavalisi tähekombinatsioone nõuab keerulisi ja ebamugavaid sõrmeliigutuste järgnevusi[3]
  • Mitmed inglise keeles tavalised tähekombinatsioonid trükitakse sama sõrmega
  • Mitmed inglise keeles tavalised tähekombinatsioonid nõuavad hüpet üle kodurea (QWERTY asetuses rida, mis algab "ASDF")
  • Suurem osa inglise keele sõnu trükitakse ühe käega, samal ajal kui teine käsi on paigal
  • Mitmed inglise keele sõnad trükitakse ainult vasaku käega, mis on aeglasem kui parem käsi
  • Mitmed (20,4%) inglise keeles tavalised tähekombinatsioonid trükitakse kõrvutiasetsevate sõrmedega, mis on aeglasem kui kaugemate sõrmede kasutamine[3]
  • Umbes 30% trükkimist toimub alumisel real (QWERTY asetuses rida, mis algab "ZXCV"), mis on kõige aeglasem ja raskemini ulatutav rida
  • Umbes 52% trükkimist toimub ülemisel real (QWERTY asetuses rida, mis algab "QWER"), mistõttu sõrmed peavad suuremal osal ajast kodurea pealt lahkuma

Dr. August Dvorak uuris inglise keele enimkasutatavates sõnades esinevate tähtede ja tähekombinatsioonide tihedusi. Samuti uuris ta inimkäte füsioloogiat ning oma uurimustööst lähtuvalt koostas ta sõrmistiku, mis leevendaks QWERTY asetuse probleeme. Dvoraki asetus vastab järgnevatele printsiipidele:

  • Trükkimisel peaks tähti kirjutama käsi vahetades (mis teeb trükkimise rütmilisemaks, suurendab kiirust, vähendab vigu ja suurendab erksust)
  • Maksimumkiiruse ja efektiivsuse saavutamiseks peaks rohkem kasutatavad tähed ja tähekombinatsioonid olema kõige lihtsamad trükkida. See väljendub selles, et need asetsevad kodureal (seal on sõrmede algasend) ning tugevamate sõrmede all. Umbes 70% klahvivajutustest toimubki kodureal (inglise keeles trükkides)
  • Kõige vähem kasutatavad tähed peaks olema alumisel real, milleni on kõige raskem ulatuda
  • Rohkem tööd peaks tegema parem käsi, kuna enamus inimesi on paremakäelised
  • Järjestikuseid tähti ei peaks trükkima kõrvutiasetsevate sõrmedega
  • Trükkimine peaks liikuma sõrmistiku äärtest keskele. See põhimõte tuleneb tähelepanekust, et paljudel inimestel on lihtsam nt laual sõrmedega trummeldades liikuda väikesest sõrmest nimetissõrmeni kui vastupidi.[4]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

August Dvorak oli hariduspsühholoog ja professor Washingtoni ülikoolis. Teda hakkasid huvitama sõrmistikud, kui ta töötas nõuandjana Gertrud Fordi juures, kes kirjutas oma magistritööd trükivigadest.

Ta uuris QWERTY asetust ning leidis, et see vajaks väljavahetamist. Dvorakile tuli appi tema sugulane William Dealy, kes oli professor Texases.

Nende eesmärgiks oli teaduslikult disainida klaviatuuriasetus, mis vähendab trükivigu, kiirendab trükkimist ja suurendab trükkija erksust. Nad tegid põhjalikku uurimustööd ning katseid, kui nad disainisid seda asetust. Nad uurisid inglise keelt ning selles enimkasutatavaid tähti ja tähekombinatsioone ning ka käe füsioloogiat.

Nende töö tulemuseks oli Dvoraki lihtsustatud sõrmistik, millele nad esitasid patenditaotluse 1932. aastal ning patent väljastati 1936. aastal.

1933. aastal hakkas Dvorak esitama oma sõrmistiku peal treenitud trükkijaid Rahvusvahelisele koolide kommertsvõistlusele (International Commercial Schools Contest), mis olid amatöör- ja professionaalliigaga trükkimisvõistlused, mida sponsoreerisid kirjutusmasinate tootjad. Kümnel korral aastatel 1934-1941 korraldatud võistlustel võitsid Dvoraki trükkijad esikoha oma klassides. 1935. aasta võistlusel võitis 9 Dvoraki trükkijat 20 auhinda.

Algselt patenteeritud Dvoraki asetus kirjutusmasinale

Dvoraki trükkijad olid nii edukad, et 1937. aasta võistluse korralduskomitee keelas nende osalemise ("ebaausa konkurentsi" tõttu) kuni Dvorak protestis. Samuti ei tahtnud QWERTY trükkijad olla Dvoraki trükkijate lähedal, kuna Dvoraki trükkijate kiirest kirjutamisest tulev müra muutis neid närviliseks.[5]

Kirjanik Barbara Blackburn, kes kukkus läbi oma keskkooli QWERTY trükkimisklassi, oli kiireim inglise keeles trükkija maailmas Guinnessi rekorditeraamatu alusel. Dvoraki lihtsustatud sõrmistikku kasutades suutis ta 50 minutit järjest trükkida 150 sõna minutis ning lühema ajaga 170 sõna minutis. Tippkiiruseks on mõõdetud 212 sõna minutis. Ta suri 2008. aasta aprillis.[6]

Originaalne Dvoraki asetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassikaline Dvoraki kirjutusmasina asetus

Aastate jooksul tõsteti sümboleid asetusel ümber ning tekkisid variatsioonid Dvoraki paigutuses. 1982. aastal andis Ameerika Ühendriikide standardiorganisatsioon (ANSI) välja standardi ANSI X4.22-1983 Dvoraki asetusele. Standardi väljaandmine andis Dvoraki asetusele ametliku tunnustuse alternatiivina QWERTY asetusele.

ANSI poolt standardiseeritud asetus erineb originaalsest patenteeritud asetusest mõneti, näiteks Z asub klaviatuuri paremas ääres. Tänapäevastel sõrmistikel on ka rohkem klahve kui kirjutusmasinal oli. Klassikalisel Dvorakil on ka teisi erinevusi:

  • Numbrid on järjekorras 7 5 3 1 9 0 2 4 6 8
  • Küsimärk [?] on klaviatuuri vasakus ääres ülemisel real ning kaldkriips [/] paremas ääres ülemisel real
  • Ühel klahvil on koolon [:] ja küsimärk [?]
  • Ühel klahvil on ampersand [&] ja kaldkriips [/]

Kasutus operatsioonisüsteemides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dvoraki lihtsustatud sõrmistiku ameerika variant on kaasas kõikide suuremate operatsioonisüsteemidega (nagu Microsoft Windows, Mac OS X, Linux, BSD). Kasutatava klaviatuuriasetuse muutmine Dvorakiks nendes süsteemides on tehtav 30 sekundiga.

Windows[muuda | redigeeri lähteteksti]

Microsofti andmetel Windowsi versioonid alates Windows 95, Windows NT 3.51 ja kõrgematest tarnitakse US Dvoraki toega. Vanematele Microsofti operatsioonisüsteemidele on võimalik installida draiverid. Uuematel Windowsitel on ka teiste keelte Dvorakite tugi.[7]

2004. aasta mais avaldas Microsoft uue ja parema versiooni oma Keyboard Layout Creator'ist ("sõrmistiku asetuse looja"), mis lubab igaühel kergelt luua oma asetust. Nii on võimalik luua ja installida kõiki rahvusvahelisi Dvoraki asetusi nagu Svorak (Rootsi keelele) jne.[8]

Kuna hetkel ei eksisteeri ametlikult tunnustatud Eesti asetusega (või täiendustega) Dvorakit, ei tarnita Windowsi versioonidega Eesti asetusega Dvorakit. Küll aga on võimalik XP-le ja Vistale ise installida draiver.[9]

Unix-i põhised süsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmed UNIX-il põhised süsteemid (nagu OpenBSD, FreeBSD, NetBSD, OpenSolaris, Plan 9 ja enamik Linuxi distributsioone on seadistatavad nii US Dvoraki kui teiste Dvoraki variantide kasutamiseks.

Kõik Unix-i tüüpi süsteemid, mis kasutavad X.Org-i ning millele on installitud ka vajalikud asetuste failid (keymaps) on suutelised kasutama QWERTY sildistusega klaviatuuri Dvorakina ilma probleemide ja lisaseadistusteta. See tähendab, et ei ole vaja luua asetusfaile iga QWERTY variandi jaoks.

X.Org-iga alates versioonist 7 on kaasas ka mitteametlik Eesti asetusega Dvorak.[9]

Teised versioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dvoraki algasetusele on tehtud lisandusi ja ümbertõstmisi (nii Dvoraki enda kui teiste inimeste poolt), mis vastaks mingi sihtgrupi vajadustele. Näiteks on asetusi, mis on paremad erinevates keeltes trükkimiseks (lisasümbolid).

Ühe käe Dvorak[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vasakule käele kasutamiseks mõeldud Dvoraki asetus
Paremale käele kasutamiseks mõeldud Dvoraki asetus

1960ndatel kasutas Dvorak esialgsele kavandile lähedast printsiipi läbitud vahemaa vähendamiseks, kui ta disainis ainult ühe käega trükkimiseks mõeldud sõrmistikku. Spetsiaalselt disainitud asetus on kasulik näiteks ühekäelistele kasutajatele, kellele võib kahe käe jaoks disainitud sõrmistiku kasutamiseks vajalik käte liigutamine olla koormav ja ebamugav. Samuti võib kahekäelistel kasutajatel mugav olla kasutada üht kätt klaviatuuril trükkimiseks ning teist kätt hiire või millegi muu kasutamiseks.

Tähele võib panna seda, et vasaku või parema käe jaoks kujundatud asetused erinevad suuresti nii üksteisest kui ka kahe käe jaoks kujundatud asetusest. Mõlema käe jaoks on kujundatud asetus nii, et vähendada nii sõrmede kui ka kogu käe liikumist.

Vasaku ja parema käe jaoks kujundatud asetused on praktiliselt üksteise peegelpildid, välja arvatud käsu- ja eriklahvid (laiemad klahvid).

Programmeerija Dvorak[muuda | redigeeri lähteteksti]

Programmeerija Dvorak (ameerika inglise keelele suunatud) on sõrmistik, mille kujundas elektroonikainsener Roland Kaufmann ning mis on suunatud C, Java, Pascal, LISP, CSS ja XML programmeerimiskeelte kasutajatele.[10]

Kuigi tähestik asub samadel klahvidel nagu originaal-Dvorakil, on mitmed teised sümbolid teistes kohtades. Kõige suurem vahe seisneb selles, et kõige ülemine rida (numbritega) on pühendatud sulgudele ning numbrite trükkimiseks tuleb kasutada tõstuklahvi (Shift-klahvi) või suurtähelukku (Caps Lock).

Erinevus on ka enamiku Dvorakist inspireeritud asetustega numbrite paigutuse osas. Nimelt on numbrid paigutatud järjekorda 7 5 3 1 9 0 2 4 6 8, nagu oli ka Dvoraki algses kavandis. See järjekord on võrreldes suureneva järjekorraga parem meeldejätmiseks.

Teised keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsikeelne Dvorak ehk Svorak
Üks mitteametlik eestindus Dvoraki asetusest, mis on kaasas ka Linuxi distributsioonidega

Kuigi Dvorakit kasutatakse ka teistes keeltes peale inglise keele, on siiski potentsiaalseid probleeme. Kõik Dvoraki versioonid jätavad Rooma tähed samadesse kohtadesse nagu inglise Dvorak. Samas teistes keeltes on ortograafia teistsugune ning nendes keeltes trükkimine ei ole nii optimiseeritud. Kuna Dvoraki lihtsustatud sõrmistik töötati välja inglise keeles esinevate tähtede statistilise paigutuse põhjal, erineks teistes keeltes sarnase analüüsi põhjal tehtud asetus ingliskeelsest suuresti.

Rootsi keeles kasutamiseks mõeldud Dvorakil (tuntud ka kui Svorak) on paigutatud 3 Rootsi lisahäälikut ("å", "ä" ja "ö") ülemise rea vasakpoolsetele kolmele klahvile (QWERTY asetuses Q, W ja E). Ameerika asetusel samadel kohtadel asuvatele kirjavahemärkidele saab ligi klahvikombinatsioonidega.

Teisel Rootsi versioonil, Gunnar Parmenti loodud Svdvorakil on kirjavahemärgid samas kohas nagu Ameerika asetusel, "å" paigutatakse numbritega samasse ritta vasakpoolsele klahvile (QWERTY'l "ˇ" ja "~" klahv), "ä" ja "ö" alumise rea kõige vasakule.

Norra variant on sarnane Parmenti variandiga, aga "æ" ja "ø" on "ä" ja "ö" asemel.

Taani variant on sarnane Norra variandiga.

Eestikeelne Dvorak[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keelele ei ole loodud oma Dvoraki asetuse põhimõttel töötavat asetust (st uuritud eesti keele sõnades esinevate tähekombinatsioonide parimat paigutust).

Mitmed eraisikud on aga koostanud oma variante US Dvorakist, lisades juurde Eesti tähti ning tuntud sümboleid.

Microsoft Windows'iga ei ole kaasas Eestikeelset Dvoraki asetust. Linuxi distributsioonidega on aga kaasas üks versioon eestindatud Dvorakist, kus on täpitähed lisatud vastavate täppideta tähtede juurde (kasutamiseks Alt-Gr + täppideta täht).[9]

Tuntud kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Dvorak, August ja Dealy, William. Kinnitatud patenditaotlus Dvoraki kirjutusmasina sõrmistikule. Google patendid, (inglise keeles)
  2. Jordon Kalilich. The Dvorak Keyboard and You. 3. jaanuar 2009. (inglise keeles)
  3. 3,0 3,1 Patenditaotlus lk 6
  4. Cassingham, Randy C. (märts 1986). The Dvorak Keyboard. Freelance Communications, lk 34. (inglise keeles)
  5. Robert Parkinson. The Dvorak Simplified Keyboard: Forty Years of Frustration. Computers and Automation, november 1972. Kasutatud 3. jaanuar 2011. (inglise keeles)
  6. 6,0 6,1 Robert Ranger. Barbara Blackburn, the World's Fastest Typist. 2009. Kasutatud 3. jaanuar 2011. (inglise keeles)
  7. Alternative Keyboard Layouts. Microsoft Accessibility, Kasutatud 3. jaanuar 2011. (inglise keeles)
  8. The Microsoft Keyboard Layout Creator. Kasutatud 3. jaanuar 2011. (inglise keeles)
  9. 9,0 9,1 9,2 Taavi Ilves. Dvoraki lihtsustatud klaviatuur. (Draiverid). 27. märts 2009.
  10. Roland Kaufmann. Programmer Dvorak Keyboard Layout. Kasutatud 3. jaanuar 2011. (inglise keeles)