Universaalne järjestiksiin

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib arvutitehnika mõistest; albumi kohta vaata artiklit USB (album)

Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
USB pistikute tüübid
Tavaline (Type A) USB otsik.

Universaalne järjestiksiin (universaal-jadasiin; ingl Universal Serial Bus; USB) on arvuti välissiini standard, mis lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada.

Infotehnoloogias on USB järjestiksiinil töötav standardiseeritud port, tänu millele saab arvuti külge ühendada erinevaid välisseadmeid: arvutihiirt, sõrmistikku, mobiiltelefoni, modemit, kuvari, skännerit, PDAd, digitaalkaamerat, MP3 mängijat, välist kõvaketast, traadita võrgu võrgukaarti jne. Kõiki USB seadmeid saab kuumühendada ehk kokku- ja lahti ühendada, ilma et arvutit peaks uuesti algkäivitama. Lisaseadmete ühenduseks USB-ga kasutatakse neljajuhtmelist kaablit, kus neist kaks (keerdpaar) on diferentsiaallülituses andmete vastuvõtmiseks ja saatmiseks, kaks ülejäänut lisaseadme toiteks. Tänu sellele, et USB-s on toitekaabel, saab välisseadmeid ühendada ilma oma vooluallikata. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Ühele USB siini kontrollerile saab ühendada kuni 127 seadet.

Väga levinud on USB 2.0 ja USB 3.0-ga seadmed.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene USB 1.0 spetsifikatsioon esitati 1994–1995. USB arenduskeskust toetasid Intel, Microsoft, Philips, US Robotics. USB on muutunud "ühiseks nimetajaks" kolme haru jaoks, mis ei ole omavahel seotud:

  • Arvuti funktsionaalsuse laiendamine. Tol ajal oli väliste lisaseadmete ühendamiseks personaalarvutitega kasutusel mitu traditsioonilist (ing. legacy) liidest PS/2, serial port, paralleelport, jostikku port, SCSI), kuid turule tulid uued lisaseadmed ja seoses sellega tuli kasutusele uus ühenduspesa. Eeldati, et USB asendab neid kõiki ja samal ajal annab tõuke arendamaks uusi mittetraditsioonilisi seadmeid.
  • Et ühendada oma arvuti mobiiltelefoniga. Tol ajal arenes arvutivõrk ja telefonid on läinud kõnede digitaaledastusele, kuid ükski liides ei sobinud, et ühendada ja edastada nii kõnesid kui andmeid telefonilt arvutisse.
  • Lihtne kasutamine. Vanad liidesed (nt COM-ja LPT-pordid) on äärmiselt lihtsad arendajate jaoks, kuid ei võimaldanud kuumühendust «plug and play». Nõutavad olid uued mehhanismid, kus välised seadmed pidid suhtlema arvutiga madala ja keskmise kiirusega – võib olla rasked disainerite jaoks, aga usaldusväärsed, kasutajasõbralikud ning võimaldavad kuumühendust hot-swapping.

USB-tugi tuli täiendusena Windows 95le, ta sai hiljem standardiks Windows 98 jaoks. Esialgne seade ei omanud kuigi suurt andmeedastuskiirust, aga arendajad said kiiresti aru USB kasulikkusest. Aastaks 2000 oli enamus printereid ja skannereid uue liidesega. Hewlett-Packard, Intel, Lucent (nüüd Alcatel-Lucent), Microsoft, NEC ja Philips ühiselt käivitasid kiirema USB versiooni. USB 2.0 spetsifikatsioon ilmus aprillis 2000 ja 2001. aasta lõpus sai see versioon standardiks. USB 2.0 ühildub kõikide varasemate USB versioonidega. 2000. aasta keskel hakkasid arvutite BIOS'id massiliselt toetama USB. See võimaldas lisaks muule ka arvuti algkäivitust USB-seadmeilt. Tänapäevastel arvutite emaplaatidel on kuni 10 USB kontrollerit, tavaline on vähemalt kaks USB-liidest.

Spetsifikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esialgsed versioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • USB 0.7 spetsifikatsioon novembrist 1994
  • USB 0.8 spetsifikatsioon detsembrist 1994
  • USB 0.9 spetsifikatsioon aprillist 1995
  • USB 0.99 spetsifikatsioon augustist 1995
  • USB 1.0 Release Candidate – spetsifikatsioon novembrist 1995

USB 1.0[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spetsifikatsioon 15. jaanuarist 1996. Tehnilised andmed:

  • Kaks andmeedastuskiirust:
  • nn täiskiirus (Full-Speed) – 12 Mbit/s
  • väike kiirus (Low-Speed) – 1,5 Mbit/s
  • Maksimaalne kaabli pikkus täiskiirusel – 5 m[1].
  • Maksimaalne kaabli pikkus väiksel kiirusel – 3 m[1].
  • Maksimaalne ühendatud seadmete hulk – 127
  • Ühele USB kontrollerile on võimalik ühendada erinevat andmeedastuskiirust kasutavaid seadmeid
  • Lisaseadme toitepinge – 5 V
  • Maksimaalne vool, mida lubatakse lisaseadme toiteks – 500 mA

USB 1.1[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spetsifikatsioon töötati välja septembris 1998. Parandati versiooni 1.0 probleemid ja vead. See oli esimene versioon, mis sai massilise leviku.

USB 2.0[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spetsifikatsioon töötati välja aprillis 2000. USB 1.1-ga võrreldes kasvas andmeedastuskiirus 480 megabitini sekundis. Kasutada saab kolme andmeedastuskiirust:

  • väike (Low-speed), 10–1500 kbit/s (interaktiivsed seadmed: klaviatuur, hiir, juhtnupp)
  • keskmine (Full-speed), 0,5–12 Mbit/s (audio- ja videoseadmed)
  • suur (Hi-speed), 25–480 Mbit/s (Videoseadmed, mäluseadmed)

USB 2.0 puudused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi spetsifikatsioonijärgselt on USB 2.0 andmeedastuse tippläbilaskevõime 480 Mbit/s (60 MB/s), siis praktikas niisugust kiirust saavutada ei saa (~33,5 MB/s praktikas). USB-siinil on suured viivitused andmete päringu saatmisel ja andmete saatmise alustamisel. Näiteks Firewire siini andmeedastuskiirus on küll ainult 400 Mb/s (50 MB/s ehk 10 MB/s väiksem kui USB 2.0-l), tagab Firewire suurema reaalse edastuskiiruse.

Järgnevad muudatused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgnevatel aastatel on USB spetsifikatsioonis tehtud mitmeid muudatusi:

  • 2000. aasta oktoobris lisati minipistik (Mini-B Connector)
  • Vigade parandus 2000. aasta detsembris
  • Pull-up/Pull-down Resistors Engineering Change Notice (ECN) 2002. aasta mais
  • Interface Associations ECN 2003. aasta mais
  • Rounded Chamfer ECN 2003. aasta oktoobris
  • Unicode ECN 2005. aasta oktoobris, ECN täpsustab, et read on kodeeritud UTF-16LE kasutusega
  • Inter-Chip USB Supplement: teade lasti välja 2006. aasta martsis
  • On-The-Go Supplement 1.3: teade lasti välja 2006. aasta detsembris
  • USB On-The-Go võimaldab ühendust kahe USB-seadme vahel ilma eraldiseisva USB-vastuvõtjata.

USB OTG[muuda | redigeeri lähteteksti]

USB OTG võimaldab ühendada (välis)seadmeid omavahel ilma arvuti osaluseta. Näiteks digifotoaparaadi saab ühendada otse fotoprinteriga, kui mõlemad toetavad USB OTG standardit. USB OTG standard lubab ühendada omavahel seadmeid ilma et vajaks tarkvaralisi seadmedraivereid. See standard loodi vajadusest luua seadmete turvaline ühendus, kasutamata vahendajana arvutit.

USB Wireless[muuda | redigeeri lähteteksti]

USB – Wireless – USB-tehnoloogia (spetsifikatsioon on saadaval alates maist 2005), mis võimaldab luua juhtmeta kiire andmeedastuse – kuni 480 Mbit/s 3 meetri kaugusel ja kuni 110 Mbit/s 10 meetri kaugusel. 23. juulil 2007 teatati USB arendajate foorumil esimesest kuuest seadmest, mis toetavad USB Wirelessi standardit.

USB 3.0[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis USB 3.0

Lõplik spetsifikatsioon USB 3.0 ilmus 2008. aastal. Standardi USB 3.0 loomisega tegelesid Intel, Microsoft, Hewlett-Packard, Texas Instruments, NEC ja NXP Semiconductors. Spetsifikatsiooni USB 3.0 pistikud ja kaablid on füüsiliselt ja funktsionaalselt ühilduvad standardiga 2.0. Kui USB 2.0 kaabel on nelja juhtmega – paar andmete saatmiseks/vastuvõtmiseks ja teine juhtmepaar toite jaoks, siis USB 3.0 standardis lisandusid neli juhet. Nüüd saab lihtsalt määrata juhtme sobivust ühele või teisele standardi versioonile, sest pistikud on erinevad. Spetsifikatsioon USB 3.0 suurendab maksimaalset andeedastamise kiirust kuni 4,8 Gbit/s. Versioonis 3.0 on välisseadmete lubatav voolutarve 900 mA. USB standard 3.0 on Linuxis toetatud.

USB-kaablid ja -liidesed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spetsifikatsioon 1.0 reglementeeris kahte tüüpi ühenduspesad: A ja B. Hiljem lisandus portatiivseil ja mobiilsel seadmeteil kasutatav Mini-USB. Uus versioon miniatuurseid ühenduspesasid Micro-USB võeti kasutusele jaanuaris 2007. Ühenduspesade mõõtmed: USB tüüp A – 4x12 mm, USB tüüp B – 7x8 mm, USN mini A ja USB mini B – 2x7 mm. On ka sellised ühenduspesad nagu Mini-AB ja Micro-AB, millega saab ühendada nii A kui ka B tüüpi pistikuid.

USB-kaablite AWG markeering ja vastav pikkus:

  • 28 = 0,81 m
  • 26 = 1,31 m
  • 24 = 2,08 m
  • 22 = 3,33 m
  • 20 = 5,00 m

Pistikute mõõtmed ja ühendusvõimalusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pistiku tüüp Pistiku mõõtmed mm Vastav pesa Kaabli teises otsas
A Typ A A → Pistik B
→ Pistik Mini-B
→ Pistik Micro-B
B Typ B B → Pistik A
USB 3.0 B USB 3.0 Typ B USB 3.0 B → Pistik USB 3.0 A
→ Pistik A
Mini-B Typ Mini-B Mini-B → Pistik A
Micro-A Typ Micro-A Micro-AB → Pistik Micro-B
→ Pesa A (adapterina)
Micro-B Typ Micro-B Micro-B
Micro-AB
→ Pistik A
→ Pistik Micro-A

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]