Veebileht

Allikas: Vikipeedia
Pilt Vikipeedias olevast veebileheküljest

Veebileht on dokument või teabeallikas, mis kõlbab veebi (World Wide Web) jaoks ja millele pääseb ligi ja mis on loetav veebibrauseris. Veebileht on tavaliselt HTML- või XHTML-vormingus ja võib sisaldada hüperlinke, mille abil saab liikuda muudele veebilehtedele, sama veebilehe mõnele osale või muudele andmeobjektidele veebis. Veebilehed hõlmavad sageli muidki teabeallikaid, näiteks laadilehti, skripte ja pilte.

Veebilehele võib pääseda kas kohalikust arvutist või veebiserverist. Veebiserver võib piirata kasutajate ligipääsu, nii et ligi pääseksid vaid privaatsed võrgud, või avaldada lehti avalikus veebis. Veebilehti küsitakse veebserveritelt hüperteksti edastusprotokolli (HTTP) abil.

Leheküljed võivad koosneda failidest, tekstist ja teistest elementidest, mis on veebiserveri failisüsteemis (staatiline veebileht), või olla konstrueeritud serveripoolse tarkvaraga (programmidega), kui seda on taotletud (dünaamiline veebileht). Kliendipoolne skriptimine (kliendi arvutis käivitatavad programmid) võimaldab kasutaja käskudele internetilehekülgedel kiiremini reageerida.

Värv, tüpograafia, illustratsioon ja interaktsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebilehed sisaldavad endas tavaliselt teavet tekstivärvide ja tausta kohta, väga tihti ka sisaldavad linke piltidele ja ka teist tüüpi meediale, mis sisaldub lõppvaates. Paigutus, tüpograafia ja värviskeemide informatsioon on tagatud stiililehe (inglise keeles: Cascade Style Sheet, CSS) instruktsiooni poolt. CSS võib ka olla HTML koodi sisse kirjutatud või esitatud eraldi failina, millele viidatakse lehekülje koodis. Viimane variant on tarvilik olukorras, kus üks suur stiilileht mõjutab tervet lehekülge: kuna HTTP töötab nii, et veebibrauser laadib alla laadilehe veebiserverist arvutisse vaid ühe korra ning kasutab selle vahemälus olevat koopiat terve lehe jaoks. Pildifaile hoitakse veebilehe serveris eraldi failidena, kuid kui HTTP-leht on kord juba avatud ning seega ka veebibrauseriga arvutisse alla laaditud, on suur tõenäosus, et seotud failid, näiteks pildid, päritakse juba vaatamisprotsessi käigus.

HTTP 1.1 veebiserver hoiab veebibrauseriga ühendust seni, kuni kogu vajalik teave on taotletud ja tagatud. Veebibrauser renderdab tavaliselt pildid koos teksti ja muude veebilehe materjalidega.

Dünaamiline käitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis dünaamiline veebileht

Kliendipoolset arvutikoodi nagu JavaScripti või Ajaxit saab tagada kas siis veebilehe HTML-koodis või nagu CSS-laadilehtedega, eraldi, lingitult allalaadimiseks täpsustatud HTML-koodis. Need skriptid võivad joosta kliendi arvutis, kui kasutaja seda lubab.

Veebibrauserid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Veebibrauser

Veebibrauseril võib olla graafiline kasutajaliides (nt Internet Exploreril, Mozilla Firefoxil, Chrome'il ja Operal) või tekstipõhine kasutajaliides (nt Lynxil või Linksil).

Puuetega veebikasutajad kasutavad tihti abistavad tehnoloogiad ja kohastuvaid strateegiaid, et pääseda ligi veebilehekülgedele.[1] Kasutaja võib olla värvipime või ei saa kasutada hiirt mõne vigastuse tõttu, kasutaja võib olla kurt ning tal on tarvis, et heli tema jaoks tekstiks töödeldakse, kasutaja võib olla pime ning vajada abivahendit, mis ekraanil oleva teksti heliks töötleb, või spetsiaalset Braille ekraani.

Nii puuetega kui ka puueteta kasutajad võivad keelata allatõmbamised, piltide ja teiste meediate vaatamise, et säästa aega, võrgu ribalaiust või siis lihtsalt teha enda veebisirvimist kergemaks. Näiteks mobiilsetel seadmetel olevatel kasutajatel on piiratud ekraanisuurus ning ka ribalaius, seega kasutatakse piltide ja muu meedia vaatamise võimaluse keelamist sagedasti. Paljud, kellele ei meeldi ka mingid kindlad kirjastiilid, kirjasuurused või siis värvid, mille veebilehe omanik on valinud, võivad seadetest valida endale sobivad.

World Wide Web Consortium (W3C) ja Web Accessibility Initiative (WAI) soovitavad, et kõik veebileheküljed oleksid kujundatud just neid võimalusi silmas pidades.

Elemendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebileht kui informatsioonikogum võib sisaldada mitut tüüpi teavet, mis on lõppkasutajale nähtav-kuuldav.

Tajutav ( renderdatud) informatsioon:
  • Tekstiline infromatsioon
  • Mitte-tekstiline informatsioon
    • Staatilised pildid – rastergraafilised, tüüpiliselt GIF, JPEG või PNG; või siis vektor formaadis nagu SVG või Flash
    • Animeeritud pildid – tüüpiliselt animeeritud GIF ja SVG, kuid võib ka olla Flash, Shockwave või Java formaadis.
    • Heli – tavaliselt MP3, ogg või mõnes muus sobilikus formaadis
    • Video – WMV (Windows), RM (Real Media), FLV (Flash Video), MPG, MOV (Quicktime) formaadis
  • Interaktiivne informatsioon:
    • „Leheküljel olev“ interaktsioon
      • Interaktiivne tekst (DHTML)
      • Interaktiivne illustratsioon: Alates „Vajuta siia, et mängida“ piltidest kuni mängudeni, tavaliselt kasutatakse Flashi, Java applets-i, SVG-d või Shockwave.
      • Nupud: Pakuvad alternatiivseid liideseid, tavaliselt kasutatakse nende puhul DHTML-i
    • „Lehekülgede vaheline“ interaktsioon
      • Hüperlingid: Pakuvad võimalust navigeerida lehekülgede vahel
      • Vormid: Pakuvad rohkem interaktsiooni serveri ja serverivahelise andmebaasiga
Sisemine (peidetud) informatsioon:
  • Kommentaarid
  • Hüperlinkide kaudu lingitud failid (nagu näiteks DOC, XLS, PDF jt.)
  • Metaandmed koos semantiliste metaandmetega, charseti informatsioon, dokumendi tüübi definitsioon (DTD)
  • Diagramation ja stiili informatsioon: renderdatud esemete ning visuaalsete spetsifikatsioonide informatsioon (CSS)
  • Skriptid, tavaliselt JavaScript, täiendavad interaktiivsust ja funktsionaalsust.

Veebileht võib sisaldada ka dünaamiliselt kohandatud teabe elemente, mis sõltuvad veebibrauserist või lõppkasutaja asukohast. Neid võidakse kasutada IP-aadressi jälitamise kaudu ja/või küpsiste abil.

Üldisemast vaatepunktist, mõne informatsiooni elemendid, nagu näiteks kerimisriba, on standardi järgi samasugused kõikidel lehekülgedel. Seda tüüpi veebilehekülje standardset informatsiooni pakuvad vastavad tehnoloogiad, nagu näiteks veebilehekülje malli süsteem.

Renderdamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebileheküljed vajavad tavaliselt rohkem ekraaniruumi, kui kuvari lahutusvõime lubab.[viide?] Enamik tänapäevaseid veebibrausereid lisab automaatselt kerimisriba, mis lubab kasutajal liikuda veebileheküljel alla-üles ja vasakule-paremale, et näha kogu lehekülje sisu. Horisontaalselt kerimine on vähem levinud kui vertikaalselt, mitte ainult selle pärast, et tihti on selliseid lehekülgi halb printida, vaid selle pärast, et horisontaalne kerimine on kasutaja jaoks ebamugavam kui vertikaalne. (Kuna read on horisontaalsed, edasi-tagasi kerimine iga rea pärast oleks ebamugavam, kui kerimine pärast seda kui kogu ekraani ulatuses olev tekst on loetud; ning suuremal osal arvuti klaviatuuridel on „page up“ ja „page down“ nupud ja hiirtel vertikaalne kerimisratas, horisontaalse kerimisrattaga hiiri ei ole just eriti palju)

Kui veebilehekülg on asetatud veebiserveri harilikku kataloogi, muutub see veebisaidiks. Veebisait hõlmab endas tüüpiliselt veebilehekülgi mis on üksteisega lingitud või mõnda muud ühtset meetodit navigeerimiseks. Kõige olulisem veebisait mis veebilehel olema peab on esileht. (index page)

Olenevalt veebiserveri sätetest võib esileheküljel on palju erinevaid nimetusi, kuid kõige levinum on index.html. Kui veebibrauseri abil vaadatakse veebisaidi avalehte või ükskõik millist URL-i, mis suunab edasi mingisse kausta, mitte kindlale failile, siis annab veebiserver veebibrauserile ette avalehe. Kui avalehte pole konfiguratsioonis määratud või sellist faili pole olemas, kuvatakse kasutajale veebibrauseris veateade või kausta sisu.

Veebilehekülg võib koosneda kas ühest või mitmest HTML-failist, kasutades paneele või serveripoolseid lisasid (Server Side Includes). Paneelid on tuntud selle poolest, et tekitavad probleeme veebile ligipääsemisega, autoriõigustega,[2] navigeerimisega, printimisega ja otsingumootori edetabelitega,[3] tänapäeval kasutatakse kaadreid vähem, kui tehti seda 90-ndatel.[4][5]

Kaadrid ning SSI lubavad kasutada teatud sisu, mis ilmub paljudel lehekülgedel (nagu näiteks lehekülje navigeerimises, päises), korrata ilma HTML koodi duplikeerimiseta paljudes failides. W3C soovitab kasutada 2000 aasta alternatiivi, <object> märgist,[4] mis samuti lubab osal sisul jääda paigale ning teist samal ajal navigeerimisribaga liigutada. Tänapäeva CSS-i ja JavaScripti- kliendipoolse tehnoloogiaga on samuti sellised asjad võimalikud.

Veebilehekülge tehes tuleks silmas pidada W3C loodud HTML, CSS, XML ja teisi standardeid. W3C standardid on loodud selle jaoks, et kõik veebibrauserid saaksid veebisaite kuvada identselt, ilma et peaks kasutama mingeid erilisi renderdamistehnikaid. Korralikult kirjutatud veebilehekülge on võimalik korralikult vaadata mitut tüüpi veebibrauserites, nii nende uutes kui ka vanades versioonides, sõltumata kuvari lahutusvõimest. Paljudes veebibrauserites on lisavõimalused ka kuulmis- kui ka nägemispuudega inimestele.

URL[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Universaalne ressursilokaator

Tänapäeva veebileheküljed muutuvad aina enam dünaamilisemaks. Dünaamiline veebilehekülg tehakse valmis serveri poolt, kui seda nõutakse ning seejärel antakse kätte lõppkasutajale. Sellist tüüpi veebilehekülgedel ei ole püsilinki ega staatilist URL-i.[viide?] Tänapäeval on seda näha paljudes populaarsetes foorumites, online poodides ning isegi Vikipeedias. Selline lähenemine on mõeldud selle jaoks, et vähendada staatiliste lehekülgede hulka ning nende asemel hoida vajalikku informatsiooni andmebaasis.[viide?] Osadel otsingumootoritel tekib raskusi dünaamiliste veebilehekülgede leidmisega, sellistel juhtudel on soovitatav ka lisada staatiline veebilehekülg.

Vaatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebilehe graafiliseks esitamiseks on vaja veebibrauserit (GUI-keskkonnas). See on tarkvara, mis teeb veebilehe tavakasutaja jaoks saadavaks. Enamikus tänapäevastest veebibrauseritest saab vaadata ka veebilehe lähtekoodi. Lähtekoodi on võimalik vaadata ka allalaaditud veebilehe avamisel tekstiredaktoriga.

Valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebilehekülje valmistamiseks kasutatakse kas HTML-i toimetit või tavalist tekstiredaktorit. Lehekülje veebiserverisse laadimise jaoks kasutatakse tavaliselt FTP-klientrakendust.

Lehekülje disain on igaühe enda teha, vastavalt oma soovidele, võib ka kasutada etteantud veebilehekülje malle. Mallid lubavad kujundajal muuta lehekülje sisu ilma, et ta peaks muretsema lehekülje üleüldise esteetika pärast. Paljud inimesed avaldavad oma lehekülgi kasutades tooteid nagu Tripod või Angelfire. Need abivahendid lubavad inimesel teha valmis oma tasuta kodulehekülg ning hoiustada seda internetis.

On ka teisi võimalusi veebilehekülje tegemiseks, võib alla laadida spetsiaalset tarkvara, nagu näiteks Wiki, sisuhaldustarkvara või forum, mis aitavad kasutajal kiiresti ning hõlpsasti valmis teha oma dünaamilise veebilehekülje.

Salvestamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebilehe sirvimisel salvestatakse see automaatselt arvutisse. Sõltuvalt veebibrauserii seadetest salvestatakse veebileht kasutaja arvutisse määramata ajaks, mõnikord isegi kasutaja teadmata. Seda koopiat saab arvutist eemaldada igal ajal. Enamik graafilise kasutajaliidesega veebibrausereist võimaldab salvestada veebilehti arvutisse jäädavalt.

Erinevad salvestamise võimalused:

  • Salvestada renderdatud tekst vormingu ja piltideta, hüperlingid muudetakse tavaliseks tekstiks.
  • Salvestada HTML kood nii nagu antud – üldine struktuur jääb samaks, kuid mõni link võib katkeda.
  • Salvestada HTML-kood, nii et suhtelised lingid muudetakse absoluutseteks linkideks, tänu sellele säilivad ka hüperlingid.
  • Salvestada kogu veebileht – Kõik pildid ja teised vahendid, sealhulgas ka stiililehed ja skriptid laaditakse alla ning salvestatakse uude kausta koos HTML koodiga ning linkidega, mis viitavad arvutis olevatele salvestatud lehekülgedele. Teised suhtelised lingid muudetakse absoluutseteks linkideks.
  • Salvestada HTML-kood koos piltide ja teiste vahenditega ühte ainsasse MHTML-faili. Sellist salvestamise võimalust pakuvad vaikimisi vaid Internet Explorer ja Opera.[6] Ka on võimalik sellist salvestamise viisi kasutada muude veebibrauseritega, kuid selleks on vaja installida vajalik lisandmoodul.

Enamik operatsioonisüsteeme lubab rakendusprogrammidel, näiteks veebibrauseritel, mitte ainult välja printida veebilehekülge, kui ka nii öelda printida faili, mida saab siis hiljem vaadata või välja printida. Kasutades stiililehekülgi, on mõningad veebileheküljed juba kujundatud nii, et kõik hüperlingid, menüüd ja teised navigeerimisobjektid, mis on paberil kasutud, on siis kas eemaldatud või siis lisatakse prinditava lehekülje kehasse või lõppu.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "How People with Disabilities Use the Web". W3C (5 May 2005). Vaadatud 1.05.2009.
  2. Tysver, Dan (1996-2008). "Linking and Liability — Problems with Frames". Minneapolis, USA: Beck & Tysver. Vaadatud 1.05.2009.
  3. Frames Problems - ITC Web Development
  4. 4,0 4,1 "HTML Techniques for Web Content Accessibility Guidelines 1.0 - Frames". W3C (6 November 2000). Vaadatud 1.05.2009. "In the following sections, we discuss how to make frames more accessible. We also provide an alternative to frames that uses HTML 4.01 and CSS and addresses many of the limitations of today's frame implementations."
  5. Steinmetz, Israel (2 November 1999). "Frames Free!". Vaadatud 1.05.2009.
  6. Santambrogio, Claudio (10. March 2006). "…and one more weekly!". Opera Software. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.03.2006. Vaadatud 15.05.2009.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

See artikkel on täielikult või osaliselt tõlgitud artikli Web Page sellest versioonist.