Mängukontroller

Allikas: Vikipeedia
PlayStation 3 mängukontroller

Mängukontroller on seade, mida kasutatakse mängudes ja meelelahutussüsteemides, millega juhitakse mängitavat karakterit või eset. Regulaator on tavaliselt ühendatud mängukonsooli või arvutiga, kuid tänapäeval on olemas ka juhtmevabad kontrollerid. Kontrollerid, mis on klassifitseeritud kui mängukontrollerid, on klaviatuur, hiir, gamepad, juhtkang jne. Eriotstarbelised seadmed – nagu rool rallimängudeks ja valgusrelv laskmis mängudeks – on ka mängukontrollerid. Mängukontrolleri põhiülesanne on reguleerida mängitava keha / objekti liikumist / tegevust või muul viisil mõjutada sündmusi video- või arvutimängus.

Erinevad mängukontrolleri tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängupult[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mängupult

Mängupult (inglise keeles gamepad, tuntud ka kui joypad), on kõige levinum mängukontroller. Seda kasutatakse mõlema käega mängimiseks, kus kasutusel on nii pöidlad kui sõrmed. Mängupuldil võib olla mitmeid toimingunuppe, näiteks ühe- või mitmeisotroopsed kontrollpulgad või -nupud.

Juhtkuul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Juhtkuul

Juhtkuul (inglise keeles trackball) on osutusseadis arvutikasutamise lihtsustamiseks, mis põhimõtteliselt kujutab endast selja peale pööratud arvutihiirt. Tavalisel arvutihiirel on analoogne kuul nagu juhtkuulil. Juhtkuuli võib nimetada arvutihiire "sugulaseks". Kursori liigutamiseks ekraanil keeratakse kuuli sõrmedega, pöidla või peopesaga, millega saame paljud käsud arvutile edastada. Harilikult on ka kuuli kõrval klahvid või nupud nagu hiirelgi. Tema abil saab menüüst vajalikke funktsioone või ekraanil graafikasümboleid valida. Tänu “juhtkuulile” ei pea kasutaja enam meeles pidama tavalistes arvutites kasutusel olevat suurt hulka segadusseajavaid klaviatuurikäske. Tänu sellele õpitakse kiiremini ja arvutit on lihtsam juhtida. Kasutatakse CAD tarkvara.

QuickShot II Turbo digitaalne joystick.

Juhtkang[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Juhtkang

Juhtkang (inglise keeles Joystick) on sisendseade, mis koosneb alusel pöörlevast pulgast, mis edastab oma nurka/suunda juhitavale seadmele. Juhtkange kasutatakse tihti videomängude kontrollimiseks ja tavaliselt on neil üks või enam nuppu, mille olekut saab arvuti lugeda. Populaarne juhtkangi variatsioon, mida kasutatakse tänapäevastes videomängukonsoolides, on analoogpulk.

Juhtkange kasutatakse ka kraanade, veoautode, veealuste mehitamata sõidukite, ratastoolide, valveseadmete ja mõnede muruniidukite juhtimiseks. Miniatuursed sõrmega juhitavad juhtkangid on ka kasutusele võetud väiksemate elektroonikaseadmete, nagu mobiiltelefonide, sisendseadmeks.

Arkaada tüüpi Joystick[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isetehtud arkaada tüüpi Joystick

Arkaada tüüpi Joystick on isetehtud. Selleks kasutatakse vanu kontrollereid, mis enam ei tööta ja on kasutud. Tükid pannakse kokku erinevalt. Ka seda saab kasutada erinevate mängude mängimiseks.

Juhtrool ja pedaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mängurool

Yoke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klaviatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sõrmistik
Enim levinud kombinatsioon mängude mängimiseks klaviatuuril on WSAD.

Klaviatuur ehk sõrmistik on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid, mis töötavad kas mehaaniliste hoobade või elektriliste lülititena. Vaatamata selliste sisendseadmete arengule, nagu näiteks arvutihiir ja puuteekraan ning arvutustehnika kiiruse kasvule, on klaviatuur jäänud enimkasutatavaks ja mitmekülgseimaks seadmeks, mis võimaldab inimestel arvutiga suhelda. Tavaliselt on klaviatuuri klahvidele tähemärgid peale graveeritud ning igale nupuvajutusele vastab kindel sümbol. Mõned sümbolid vajavad aga samaaegselt mitme klaviatuuri klahvi vajutamist või all hoidmist ning kindlas järjekorras nuppude vajutamist. Kuigi enamuse sõrmistiku klahvide vajutamise tagajärjel on tulemuseks tähed, numbrid või erinevad sümbolid, on nuppe ja erinevaid klahvikombinatsioone, mis ka teistsuguseid käsklusi arvutile edastavad. Klahvivajutus trükib teatud teksti või numbri vastavasse tekstitöötlusprogrammi või siis jäetakse kogu klahvikombinatsioonide ja nuppude vajutamise tagajärjel ekraanile tekkima pidava teksti tõlgendustöö tarkvarale. Arvutiklaviatuur eristab üksteisest kõik klahvivajutused ning raporteerib seejärel vastavale tekstitöötlustarkvarale. Sõrmistikku kasutatakse ka otse arvuti operatsioonisüsteemiga suhtlemisel ning käskluste jagamisel käsurea vahendusel. Klaviatuuri võib vaadelda ka andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele.

Mänguritele mõeldud A4Tech X7 (X-750F) laserhiir

Hiir[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Arvutihiir

Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. Hiire nimetus tuleb sellest, et esimeste hiirte tagaosast tuli välja juhe, mis meenutas hiire saba ja mis ühendas hiirt arvutikorpusega. Ka suuruselt on arvutihiir üksnes pisut suurem loomhiirest. Viimasel ajal on hakatud tootma juhtmeta hiiri, kuid juhtmega hiirigi toodetakse tänapäevani.

Puuteekraan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Puuteekraan

Puuteekraan – ekraan, mis reageerib puudutuse peale, sest on varustatud puutetundlike sensoritega. Puutetundlikud ekraanid on kasutusel pangaautomaatides, terminalides arvete maksmise jaoks, taskuarvutites, infolettides.

Nintendo DS puuteekraan

Liikumise tunnetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wii pult.
Kinect'i sensor.

Üks uuemat tüüpi mängukontrollereid, mida tutvustas esimesena Nintendo süsteemil Wii. Wii pulti tutvustati esmakordselt Tokyos 14. oktoobril 2005. Sellist tüüpi kontrolleri abil on võimalik juhtida mängu lihtsalt puldi liigutamise teel. Lisaks liigutuste tundmisele on sellist tüüpi kontrolleriga võimalik ka osutada objektidele. Lisaks Wii'le on olemas ka teisi sarnaste võimalustega kontrollereid: Microsofti Kinect, Sony Eyetoy jt.

Valgusrelv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Valgusrelv
NES Zapper – Nintendo üks esmaseid valgusrelvu

Valgusrelv on osutusseadis arvutite ja juhtseadmete jaoks arcade ja videomängudes. Tänapäeval ekraanidel põhinevad valgusrelvad kiirgavad ekraanile valgust ning relv töötab vaid siis, kui sensor paikneb selles alas, kus on võimalik. Esimene seda tüüpi valgusrelv oli kasutada MIT Whirlwind arvutis. Valgusrelv ja selle järeltulija, valguspliiats, on nüüdseks harva kasutatavad osutusseadmed, suuresti tänu hiire populaarsusele ja muutunud monitoridele. Tavapärased valguspüssid töötavad ainult CRT monitoridel.

Teised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Terviseprobleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna kontroller on kõige levinum viis mänguga suhtlemiseks, siis peab see olema ergonoomiliselt kavandatud ja mugav, enamikule nende potentsiaalsest kasutajaskonnast, et vältida RSI rühma vigastusi või CTS-i. Enamik tänapäeva kontrollereid on loodud pidades silmas käte pingevaba seisundit, mis oli aluseks "harulisele" disainile, mis vähendas valu ja krampe pärast sellist vanemate seadmete kasutamist nagu NES või Sega Master System. Ka "Nintendo sõrmede" all mõisteti 90ndate alguses seda kui videomängude mängijad olid oma pöidlad põletanud ja saanud isegi villid nuppude kõvaduse tõttu. Rohkem levinud, vähemohtlik nähtus, mida tuntakse ka nimede all "Nintendo kramp" tähendab pinget põidlas ja peopesas. See kipub esinema enamasti kasutades eelkõige väikeseid kontrollereid. Viimane võib tegelikult esineda igal sõrmel või käel, kui see on hoitud "võlvitud" asendis pikka aega ning see on palju vähemohtlik kui "Nintendo sõrmed". Praegu on mängijate käte leevenduseks kauplustes saadaval kontroller kindad Wii Remote, Xbox 360 kontrollerite ja DUAL shock 3 kontrollerite jaoks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]