Arvutikorpus

Tühi ATX korpus. Selgelt on näha korpuse põhjapaneel, kuhu kinnitatakse emaplaat ning aukudega tagumine paneel, mille külge tulevad laienduskaardid, ventilaator ja toiteplokk.

Arvutikorpus (inglise keeles computer case) ühendab endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. Veel on korpusel tähtis ülesanne elektroonikakomponentide kaitsmisel ja arvuti sisetemperatuuri hoidmisel.

Peamised kriteeriumid arvutikorpuse valimisel on selle suurus, toiteploki võimsus, jahutussüsteem ja välimus. Poest ostetud arvutitel on need parameetrid üldjuhul optimeeritud. Kui paigaldada võimsam graafikakaart või lisada mälusid peab jälgima, et uus konfiguratsioon ei viiks tööjaama tasakaalust välja. Nii võib juhtuda, kui toiteploki pakutav võimsus osutub uute elektroonikakomponentide jaoks ebapiisavaks.

Lisades laienduskaarte või sättides ümber kaablite paiknemist korpuses on võimalik takistada jahedate õhuvoolude jõudmist suurt kuumust eraldava garaafikakaardi ja protsessorini. Seetõttu ei saa osta eraldi tehasekorpuseid, millel oleks töökorras jahutussüsteem, aga teisi riistvarakomponente paigaldatud veel ei ole.

Arvutikorpuste ajalugu

IBM PC 5150.

1970-ndate teisel poolel tootmisesse tulnud koduarvutite korpused olid väga erinevad. Enamikel oli korpuse küljes kas klaviatuur, monitor või mõlemad korraga. Ei olnud ühtset standardit arvuti koostamisel. Esimene arvuti, mis hakkas koduarvutite maailma standardiseerima oli IBM PC. See tulenes põhiliselt PC suurest müügiedust, mis sundis teisi ettevõtteid tootma IBM PC-ga ühilduvaid seadmeid ja tarkvara.

1990-ndatel olid arvutite kestad suhteliselt sarnase vormiga. Üldjuhul mõeldi arvuti all valget värvi kasti, millele sai sisend-ja väljundseadmeid lisada. Sajandivahetuse paiku hakkasid laiemas üldsuses levima kasutaja poolt modifitseeritud kastid. Siis mõistsid ka tootjad, et tihti müüb kasti välimus rohkem kui selle sisu. Uue sajandi esimesel kümnendil kujunes tendents, kus odavamad ja väiksema arvutusvõimega arvutid ehitatakse valgetesse kastidesse ning võimsamad tööjamad on ümbritsetud uhkete detailirikaste korpustega.

Korpuse suurus

Erinevate ATX emaplaatide suurused.

Personaalarvutite korpused on üldjuhul kastikujulised. Valitava korpuse suuruse määrab lisatavate elekroonikaseadmete hulk ning korpuse poolt toetatavate emaplaatide suurused. Aina rohkem on hakanud korpuse suurust mõjutama ka graafikakaardi pikkus (pikemad graafikakaardid on üle 30-ne sentimeetri). Seega ei ole korpustel kindlaid standardeid. Enam levinud on tornkorpustesse ehitatavad arvutid, aga alternatiiviks oleksid niinimetatud pitsakarp-tüüpi arvutikorpused, mis on madalad ja laiad.

Tavalisemad tornkorpuste kõrgused

• Suur torn (60 cm kuni 70 cm kõrge)(inglise keelse Full Tower)
• Keskmine torn (40 cm kuni 50 cm kõrge )(inglise keeles Medium Tower)
• Väike torn(35 cm kuni 40 cm kõrge)(inglise keeles Mini-Tower)

Esipaneel

Klassikalise korpuse esipaneelilt leiab lüliti, optilise ketta lugeja ja mitmeid indikaatortulesid. Uuematel korpustel võib seal asuda ka erinevate kaartide lugejaid (ID-kaart, mälukaart), heli väljundpesa ning heli ja USB sisendpesasid.

Enamus nendest seadmetest tuleb siiski eraldi osta ja arvutit ehitades lisada. Esipaneeli seadmete paigaldamiseks on arvuti kestas standardiseeritud sahtlilaiuste ja-kõrgustega riiulid (CD, DVD ja Blu-ray lugeljate ning kirjutajate sahtli mõõtmed on 41.3 mm × 146 mm). Suurtel tornidel on taolisi sahtleid üljuhul üle viie.

Esipaneeli taha jääb ka riiul, kuhu saab paigaldada arvuti kõvakettad. Sisemise riiuli sahtlite arv oleneb nende sahtlite hulgast, mis on eraldatud välimisele riiulile. Mida rohkem saab arvutisse lisada optilisi seadmeid, seda vähem on arvutikorpuses sahtleid kõvaketastele ja vastupidi.

Tagapaneel

Tervikliku arvuti tagapaneelil on näha emaplaadi ja laienduskaartide pesasid. Tagapaneeli ühenduvad ka arvuti perifeeriaseadmed (kuvarid, printerid jne).

Toiteploki paigaldamiseks on arvutikesta tagakülje ülemises nurgas eraldi sahtel. Leidub ka arvutikorpuseid, kus toiteplokk on juba tehase poolt kaasas. Euroopas on toiteploki standardpingeks 220V ja standardsageduseks 50Hz. Tavakasutajate toiteplokkide võimsused varieeruvad 300W ja 500W vahel, aga võivad küündida mitme kilovatini.

Tornkorpuses on emaplaat kinnitatud kruvidega korpuse ühe külje külge vertikaalselt. Laienduskaardid on omakorda risti emaplaadiga ning paigaldatud üksteise alla. Lisakaartide arvu määrab emaplaadis olevate pesade arv.

Kinnituskruvid

6-32 ja M3 kruvi võrdlus

• 6-32 kruvi (normaalkeere) kasutatakse toiteploki, kõvaketta, laienduskaardi ja kesta omavahelistes kinnitustes.
• 6-32 pöidlakruvi (normaalkeere) on mõeldud eelkõige küljepaneelide kinnitamiseks. Kuna pöidlakruvisid keeratakse näppudega, siis on väiksem oht keerata üle korpuse keeret ning arvuti kesta avamine on mugavam.
• M3 kruvi on tihedama keermega (peenkeermega) kui 6-32 kruvi ning nendega kinnitatakse korpuse külge optiliste ketaste lugejaid ja emaplaate.
• Kandur tõstab emaplaadi kinnituse korpuse kaanest eemale.

Jahutussüsteem

Õhuringlus arvutikorpuses. On näha, et jahedam õhk võetakse sisse alt ning soe puhutakse välja ülevalt.

Kõige rohkem kasutatakse personaalarvutites õhkjahutust. Õhkjahutuse korral jahutatakse arvutit ventilaatoritega, mis on kinnitatud korpuse sisekülgedele (võivad paikneda korpuse ees, taga, laes, küljepaneelidel) ja ka osadele elektroonilistele komponentidele nii, et õhuringlus tekiks kogu arvutis ning juhiks kuuma õhu korpusest välja. Ventilaatorite suurused varieeruvad 40-ne ja 240-ne millimeetri vahel ning ventilaatorite hulk on määratud korpuses olevate avade arvuga.

Muud jahutussüsteemid nagu vesijahutus ja soojustoru on tavaarvutites vähem levinud, aga siiski kasutatakse, kui õhkjahutus jääb tihedalt pakitud arvutis liiga nõrgaks või on antud töötingimustes liiga vali (näiteks muusikastuudios). Taolise süsteemi paigaldamine korpusesse on tunduvalt keerulisem (vesijahutus võib lekkima hakata ning kahjustada korpuses olevat elektroonikat).

Korpuse välimus

Läbipaistva küljepaneeliga arvuti

Materjalid

Arvutikorpuste raami ehitamisel kasutatakse alumiiniumit või terast. Teras on hea, kuna terasest tehtud korpused on odavad ning vastupidavad. Seevastu alumiinium juhib hästi soojust ning aitab alandada arvuti sisetemperatuuri. Alumiiniumi vastu räägib kõrgem hind.

Väiksemad detailid on tihti plastmassist. Osadel kestadel on disainielemendina küljed valmistatud läbipaistvatest materjalidest või on tehtud metallist külgedesse aknad, mille kaudu on võimalik näha korpuses olevaid elektroonikakomponente. Tihti on seesugustel arvutitel ka sisevalgustus (näiteks LED ja CCLs tulukesed).

Erinevad kujud

Lauaarvuti korpus ei ole alati torn. Näiteks MicroATX emaplaat võib paikneda arvutikorpuses ka horisontaalselt. See tingib korpuse väiksema kõrguse aga suurema laiuse. Taolised korpused on tänapäeval vähe levinud, kuna neid on raskem jahutada. Jahutamisprobleemid tulevad nende väikestest mõõtmetest ning piiratud ventilaatorite arvust. Apple on seevastu juba 2004-ndast aastast tootnud lauaarvuteid, kus kõik arvuti komponendid paiknevad lameekraani taga. See süsteem kasutab suures osas [sülearvuti]te tehnoloogiat, ning ei kategoriseeru klassikaliseks personaalarvutiks, mida on võimalik vajadusel modifitseerida.

Sülearvutite korpused

Acer Aspire 8920 sülearvuti.

Sülearvutite korpuseid ostetakse muudest riistvarakomponentidest eraldiseisvana (st tühja kestana) suhteliselt harva. Lauaarvuti ehitamine on lihtsam, kuna eksimisvõimalusi on vähem. Sülearvutites varieeruvad elektroonikakomponentide suurused piisavalt palju, et mitte sobituda universaalselt kõikidesse kestadesse. Samas ei ole ratsionaalne toota universaalset korpust, sest kaasaskantava arvuti puhul on tähtis selle suurus ja töökindlus. Kui teha korpus, kuhu mahuvad kõikide suuremate tootjate erinevad arvuti elektroonikaelemendid (graafikakaart, protsessor, kõvaketas), siis ei oleks elektroonikakomponentide paigutus kõige optimaalsem. See tingiks arvuti suured mõõtmed ja jahutusprobleemid.

Kasutaja saab lasta sülearvuti kokku panna ka mõnel suuremal firmal nagu Dell, kes seda teenust pakub. Siiski kipuvad isegi tehasest ostetud sülearvutid pärast paarinädalast kasutamist ülekuumenema ning pikaajalisel probleemi eiramisel võib arvuti muutuda kasutamiskõlbmatuks ja vajada parandamist või komponentide vahetust.

Tulevik

Alates XXI sajandi esimese kümnendi lõpust on sülearvutite müük olnud suurem, kui lauaarvutitel. Prognooside põhjal jätkub sarnane trend edaspidigi.Lisaks süle-ja lauaarvutitele on konkurentsi lisandunud nutitelefonid ja tahvelarvutid, mis võtavad klassikalistelt tööjaamadelt üle üha rohkem funktsioone. Seega ei pea enam kõrge kvaliteediga graafika vaatamiseks või muusika kuulamiseks lülitama sisse personaalarvutit. Piisab, kui võtta taskust kas tahvelarvuti või nutitelefon ja meelelahutus on kiiresti ning kasutajasõbralikult kättesaadav.

Pikkamööda asenduvad praegused suured korpused väikeste plastikust, alumiiniumist või mõnest muust kergekaalulisest materjalist kestadega. Lähitulevikus ilmselt veel seda ohtu ei ole, et lauaarvutid ja sülearvutid kaoksid. Suurte töömahtude juures ning ressursinõudlike programmide jooksutamiseks on väiksemad multimeedia seadmed veel ebapraktilised. Kindlasti on üheks lauaarvutite plussiks see, et neid saab pidevalt uuendada ning ehitada vastavalt kasutaja vajadustele. Kui tahvelarvuti omanikul tekib tahtmine kasutada võimsamat graafikaliidest või vaadata pilti suuremalt ekraanilt, tuleb osta tervenisti uus süsteem.

Arvutikorpuste tootjad

Lisaks suurematele firmadele, kes müüvad komplekteeritud arvuteid, on palju ettevõtteid, kes müüvad arvuti kestasid. Näiteid tuntud tootjatest: Antec, Lian Li, Cooler Master, Thermaltake, IXIUM, Rosewill.