Mälupulk

Mälupulk

Mälupulk on välkmälul põhinev andmekandja (välismälu), mille korpus on enamasti pulga kujuline ja mis ühendatakse arvutiga või teiste seadmetega USB-pordi kaudu.

Mälupulka kasutatakse samal otstarbel nagu varem disketti, kuid ta on tunduvalt suurema salvestus- ja lugemiskiirusega. Ta on disketist palju väiksem, samuti ka kergem, kaaludes enamasti alla 30 g. Alates leiutamisest on mälupulga infomaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. Ta on disketist vastupidavam ja töökindlam, sest temas pole liikuvaid osi. Ta on üsna robustne ja peab vastu mehaanilisele survele, mis just mälupulka katki ei murra ega tema pistikut kahjusta.

Mälupulgad on valmistatud valdavalt välkmäluga (FLASH mäluga). Seetõttu pole mälupulgale võimalik salvestada lõpmatult palju kordi, ühe ja sama mälupiirkonna korduval ülekirjutamisel mälukiip kulub. Mälupulgale kirjutada või sealt andmeid kustutada võib uuematel mälupulkadel kümme tuhat kuni miljon korda, enne kui mälupulk töötamast lakkab.

Mälupulgas on väike trükkplaat ja USB-pistik. Mälupulk on korpusest elektriliselt isoleeritud ja kaetud plast-, metall- või kummikattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja küljes. Ühenduspistik võib olla kaetud eemaldatava otsakuga, see võib olla ka kattesse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne USB-pistik, aga on olemas teistsuguseidki ühendusviise.

3,5-tolline ümbrikketas ja mälupulk

Mälupulki hakkasid 2000. aastal müüma Singapuri ettevõte Trek Technology nime all ThumbDrive ja IBM nime all DiskOnKey. Viimase töötas välja Iisraeli ettevõte M-Systems, kes seda ka tootis. DiskOnKey ilmus müügile 15. detsembril 2000 ja selle maht oli esialgu 8 MB, üle 5 korra suurem kui flopiketastel.

Juba samal aastal tõi Lexar turule CompactFlash välkmälukaardi koos juurdekuuluva kaardi lugemis-kirjutamisseadmega ja mälupulgajuhtmega, mis kõrvaldas vajaduse mälupulgajaoturi järele.

Kuni 2005. aastani oli enamik toodetud laua- ja sülearvuteid disketiseadmega, hiljem on sellest loobutud ja arvutil on üksnes USB pordid, sh mälupulga kasutamiseks.

2002. aastal patenteeris Hiinas Shenzenis asuv tarbeelektroonika ettevõte Netac Technology mälupulga, väites patendiavalduses, et leiutas selle juba 1990. aastate lõpus. Patent kehtib üksnes Hiinas.

Niihästi Trek Technology kui Netac Technology on püüdnud oma õigusi kohtus kaitsta. Trek võitis oma kodumaa Singapuri kohtus, kuid Suurbritannia kohus tühistas ühe Treki registreeritud patentidest , kui M-System seda soovis. Netac on kohtusse kaevanud enamiku maailma suurimaid mälupulgatootjaid (PNY Technologies, Lenovo, aigo, Sony, Acer ja Tai Guen Enterprise), kuid pole väljaspool Hiinat veel ühtki protsessi võitnud.

Mälupulga ehitus. 1 – mälupulga pistik, 2 – massmälu juhtseade, 3 – testimispunktid, 4 – välkmälukiip, 5 – kristall-ostsillaator, 6 – märgutuli, 7 – kirjutuskaitse lüliti (valikuline), 8 – teise välkmälukiibi koht

2010. aastal toodeti kuni 256-gigabaidiseid mälupulki, üldlevinud on 2- kuni 32-gigabaidised mälupulgad.

Tänapäeva operatsioonsüsteemid pöörduvad mälupulga poole samamoodi kui kõvaketta poole, nii et arvutil on täielik kontroll selle üle, kuhu teave salvestatakse. Elektriliselt ümberprogrammeeritavasse püsimällu kirjutamine ja sealt kustutamine toimub sarnaselt diskettidele ja kõvakettale.

Enamik mälupulki ei vaja akut, sest nad saavad toidet USB siini kaudu. Mõnel seadmel, mis ühendab mälupulga mahu ja digitaalaudiomängija vahendid, on aku.

Paljudele odavatele MP3-mängijatele on lisatud täiendav tarkvara ja aku standardse mälupulga mikroprotsessori juhtimise jaoks, nii et seda saab kasutada muusika dekooderina. Enamikku nendest MP3-mängijatest saab kasutada hariliku mälupulgana mis tahes tüüpi failide salvestamiseks.

Kaasaegsed mälupulgad on USB 2.0-ühilduvad, kuid tänapäeva mälupulgad ei suuda kasutada selle maksimaalset andmeühenduskiirust 480 Mbit/s ehk 60 MB/s. Kiireimad tänapäeva mälupulgad kasutavad kahe kanali kontrollerit, kuid jäävad tehnilistes andmetes lubatust ikkagi märgatavalt aeglasemaks.

Andmevahetus mälupulga ja arvuti vahel võib toimuda olenevalt mälupulgast väga erineva kiirusega ja seda tuleks enne mälupulga ostmist kontrollida. Kiirusi ka esitatakse erinevalt: vahel on ühikuks megabait sekundis, vahel megabitt sekundis ja vahel optilise draivi kordne, näiteks 180× tähendab 180 korda 150 KiB/s. Tüüpilisel kiirel andmevahetusel toimub andmete lugemine kiirusega kuni 30 MB/s ja kirjutamine kuni 15 MB/s, umbes 20 korda kiiremini kui vana täiskiirusega mälupulga andmesidekiirusega, milleks on 12 Mbit/s ehk 1,5 MB/s.