Mälupulk

Allikas: Vikipeedia

Mälupulk on välkmälul põhinev andmekandja (välismälu), mille korpus on enamasti pulga kujuline ja mis ühendatakse arvutiga või teiste seadmetega USB-pordi kaudu.

Mälupulk

Mälupulka kasutatakse samal otstarbel nagu varem disketti, kuid ta on tunduvalt suurema salvestus- ja lugemiskiirusega. Ta on disketist palju väiksem, samuti ka kergem, kaaludes enamasti alla 30 g.[1] Alates leiutamisest on mälupulga infomaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 1 terabaidini.[2] Ta on disketist vastupidavam ja töökindlam, sest temas pole liikuvaid osi. Ta on üsna robustne ja peab vastu mehaanilisele survele, mis just mälupulka katki ei murra ega tema pistikut kahjusta.

Mälupulgad on valmistatud valdavalt välkmäluga (FLASH mäluga). Seetõttu pole mälupulgale võimalik salvestada lõpmatult palju kordi, ühe ja sama mälupiirkonna korduval ülekirjutamisel mälukiip kulub. Mälupulgale kirjutada või sealt andmeid kustutada võib uuematel mälupulkadel kuni sada tuhat korda, enne kui mälupulk töötamast lakkab.

Mälupulgas on väike trükkplaat ja USB-pistik. Mälupulk on korpusest elektriliselt isoleeritud ja kaetud plast-, metall- või kummikattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja küljes. Ühenduspistik võib olla kaetud eemaldatava otsakuga, see võib olla ka kattesse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne A-tüüpi USB-pistik, aga on olemas teistsuguseidki liideseid. Mälupulk saab voolu arvutist läbi USB ühenduse.

Kaasaegsed mälupulgad on USB 2.0-ühilduvad, kuid tänapäeva mälupulgad ei suuda kasutada selle maksimaalset andmeühenduskiirust 480 Mbit/s ehk 60 MB/s. Kiireimad tänapäeva mälupulgad kasutavad kahe kanali kontrollerit, kuid jäävad tehnilistes andmetes lubatust ikkagi märgatavalt aeglasemaks.

Andmevahetus mälupulga ja arvuti vahel võib toimuda olenevalt mälupulgast väga erineva kiirusega ja seda tuleks enne mälupulga ostmist kontrollida. Kiirusi ka esitatakse erinevalt: vahel on ühikuks megabait sekundis, vahel megabitt sekundis ja vahel optilise draivi kordne, näiteks 180× tähendab 180 korda 150 KiB/s. Tüüpilisel kiirel andmevahetusel toimub andmete lugemine kiirusega kuni 30 MB/s ja kirjutamine kuni 15 MB/s, umbes 20 korda kiiremini kui vana täiskiirusega mälupulga andmesidekiirusega, milleks on 12 Mbit/s ehk 1,5 MB/s.


Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

3,5-tolline ümbrikketas ja mälupulk

Mälupulki hakkasid 2000. aastal müüma Singapuri ettevõte Trek Technology nime all ThumbDrive ja IBM nime all DiskOnKey. Viimase töötas välja Iisraeli ettevõte M-Systems, kes seda ka tootis. DiskOnKey ilmus müügile 15. detsembril 2000 ja selle maht oli esialgu 8 MB, üle 5 korra suurem kui flopiketastel.

Juba samal aastal tõi Lexar turule CompactFlash välkmälukaardi koos juurdekuuluva kaardi lugemis-kirjutamisseadmega ja mälupulgajuhtmega, mis kõrvaldas vajaduse mälupulgajaoturi järele.

Kuni 2005. aastani oli enamik toodetud laua- ja sülearvuteid disketiseadmega, hiljem on sellest loobutud ja arvutil on üksnes USB pordid, sh mälupulga kasutamiseks.

2002. aastal patenteeris Hiinas Shenzhenis asuv tarbeelektroonika ettevõte Netac Technology mälupulga, väites patendiavalduses, et leiutas selle juba 1990. aastate lõpus. Patent kehtib üksnes Hiinas.

Niihästi Trek Technology kui Netac Technology on püüdnud oma õigusi kohtus kaitsta. Trek võitis oma kodumaa Singapuri kohtus, kuid Suurbritannia kohus tühistas ühe Treki registreeritud patentidest [3], kui M-System seda soovis. Netac on kohtusse kaevanud enamiku maailma suurimaid mälupulgatootjaid (PNY Technologies, Lenovo, aigo, Sony, Acer ja Tai Guen Enterprise), kuid pole väljaspool Hiinat veel ühtki protsessi võitnud.

Mälupulga ehitus. 1 – mälupulga pistik, 2 – massmälu juhtseade, 3 – testimispunktid, 4 – välkmälukiip, 5 – kristall-ostsillaator, 6 – märgutuli, 7 – kirjutuskaitse lüliti (valikuline), 8 – teise välkmälukiibi koht

2010. aastal toodeti kuni 256-gigabaidiseid mälupulki, üldlevinud on 2- kuni 32-gigabaidised mälupulgad.


Kasutusvaldkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklike andmete transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige enam on levinud mälupulkade kasutamine erinevate isiklike andmete (näiteks dokumentide, videote ja piltide) säilitamisel ja transportimisel.

Operatsioonisüsteemide buutimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeva operatsioonisüsteemid pöörduvad mälupulga poole samamoodi kui kõvaketta poole, nii et arvutil on täielik kontroll selle üle, kuhu teave salvestatakse. Elektriliselt ümberprogrammeeritavasse püsimällu kirjutamine ja sealt kustutamine toimub sarnaselt diskettidele ja kõvakettale.

Audio mängijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudele odavatele MP3-mängijatele on lisatud täiendav tarkvara ja aku standardse mälupulga mikroprotsessori juhtimise jaoks, nii et seda saab kasutada muusika dekooderina. Enamikku nendest MP3-mängijatest saab kasutada hariliku mälupulgana mis tahes tüüpi failide salvestamiseks.[4]


Plussid ja miinused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tugevad küljed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälupulgad kasutavad vähe voolu ja neil puuduvad osad ning oma mõõtmetelt on tavaliselt üpris väikesed. Mälupulgal salvestatud andmed on kaitstud mehaanilise põrumise, magnetväljade, kriimustuste ning tolmu eest. See teeb mälupulgad sobivaks andmete transportimise ühest kohast teise ning võimaldab vajalike andmete käepärast olemise.

Nõrgad küljed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälupulkade piiratud kirjutmise ja kustutamise kordi tasub meeles pidada kui pulka kasutatakse operatsioonisüsteemi või mõne rakenduse jooksutamisel. Võrreldes pöörlevate ketastega ei anna mälupulks mingit hoiatust (kiiruse langus, müra jne) rikki minemise kohta. Suurema mahtuvusega mälupulgad on kallimad kui sama mahutavusega kõvakettad.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Frequently Asked Questions About USB Flash Drives. Peripherals.about.com (2010-06-17). Retrieved on 2011-05-18.
  2. Cuala, Angel. "1TB flash drive unveiled at CES 2013, Kingston DataTraveler HyperX Predator 3.0, world’s largest capacity USB". Batangas Today. Vaadatud 9.01.2013.
  3. Patent decision to a portable data storage device which can be connected to the USB port of a computer.
  4. From the manual for a typical digital voice recorder: "Apart from using this unit as a recorder, you can use it as an external memory for your computer, as an external storage device."