Magnetoptiline ketas

Allikas: Vikipeedia
MO ketta pind

Magnet-optiline ketas on andmekandja, mille kirjutamisel kasutatakse magnetit ning lugemisel optikat. Tehnoloogia pärineb juba aastast 1985, kui seda esmakordselt tutvustati. Neid kettaid kasutatakse arvuti kõvaketastena, ning need ei vaja erilisi failisüsteeme, kuigi neid on võimalik vormindada FAT, HPFS, NTFS ja teistesse failisüsteemidesse. Hoolimata sellest, et magnet-optiliste ketaste tehnoloogia on juba ligi 30 aastat vana, kasutatakse seda seni osades riikides (nt. Jaapanis).

Tehnoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

130 mm 2.6GB Magnet-optiline ketas.

Esialgu olid kettad 130 mm ja olid sama suured, kui täiskõrguses 130 mm kõvakettad (nt. arvutis IBM PC XT). 130 mm meedium näeb välja nagu vanamoodne CD-ROM´i ümbris, samas 90 mm ketas on juba umbes sama suur, kui regulaarne 1,44 MB diskett, kuid kaks korda sama paks. Ketta ümbris tagab, et tolm ei rikuks seadet ning kestadel on avad, mis justkui oleksid alati suletud.

Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlikust metallist ketas. Nii lugemise kui kirjutamise protsessi ajal ei ole kunagi kettal füüsilist kontakti. Lugemise ajal laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline on aluspind. Kirjutamisprotsessi ajal laseri võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada. Kui kirjutatav punkt on üles sulatatud, lülitub protsessi ketta teisel pool paiknev elektromagnet, millega muudetakse ketta polarisatsiooni.

Iga kirjutamise tsükkel on kaks korda sama pikk, kui lugemise tsükkel, kuna esimesel ketta ringil laser kustutab ja kuumutab ketast ning teisel ringil elektromagnet kirjutab andmed kettale. Aastal 1996 leiutati 90 mm ketaste jaoks tehnika, mis kustutas ja kirjutas samal tsüklil.

Magnet-optilised kirjutajad kontrollivad peale kirjutamise protsessi andmeid kettal, et vea puhul sellest kohe operatsiooni süsteemile teada anda. See tähendab, et kirjutamise protsess on koguni kolm korda aeglasem, kui lugemisel, kuid andmed nendel ketastel on äärmiselt usaldusväärsed.

Magnet-optiliste ketaste tehnoloogia hakkas hoogsalt arenema 1997.aasta sügisel, kui välja tuli Plasmon´s DW260 ketas. Selles oli kasutusel Light Intensity Modulated Direct OverWrite tehnoloogia. Tänu sellele oli ketta jõudlus märgatavalt suurem eelnevatest ketastest.

130 mm kettaid oli saada mahtudega 650MB kuni 9,2GB, kuigi see maht oli jagatud ketta kahele küljele ehk näiteks 2,6GB-se ketta puhul oli mõlema poole vormindatud suurus 1,2GB. 130 mm kettad kasutasid alati SCSI liidest. 90 mm kettad oli ühepoolsed ning neil puudus võimalus ümber pööramiseks. 90 mm kettaid oli saada SCSI, IDE (PATA) ja USB formaadina. Maht varieerus 128MB kuni 2,3GB-ni.

Tootjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvuti nimega NeXT oli esimene, mis kasutas magnet-optilist ketast, kuid peagi pakkus Canon seda ka teistele klientidele.

Sony MiniDiscs on magnet-optiline ketas ja Sony toodab ka muid erinevaid magnet-optilisi meediume.

Pinnacle Micro oli magnet-optiliste ketasti suurtootja. 3,5’’ kettaid oli mahus 128MB ja 230MB. 5,25’’ tootimises olnud kettad olid 650MB ja 1,3GB (Sierra), 2,6GB (Vertex) ja 4,6GB (Apex). Vertex ja Apex ei toetanud ISO standardit ning kasutasid omandiõigustega meediat. Pinnacle Micro on lõpetanud nende toodete tootmise.

Maxoptix, Maxtor Corporation´i allfirma, on 130 mm või 5,25’’ magnet-optiliste ketaste suurtootja. Hetke tippmudel on T7-9100 , mille maksimaalne mahutavus on 9,1GB. Populaarsed vanemad Maxoptix´i magnet-optilised seadmed on T6 Star, T6-5200 ja T5-2600.

Fujitsu oli 90 mm magnet-optiliste seadmete suurtootja, kuid ka nemad on magnet-optiliste seadmete tootmise lõpetanud.

PDO Konica Minolta hetkel ainus 90 mm 3,5’’ magnet optiliste ketaste tootja. Neil on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides müügil 3,5’’ 1,3GB´se mahutavusega ketas.

Floptical drives[muuda | redigeeri lähteteksti]

Magnet-optilisi seadmeid ei tohiks segi ajada Floptical drives´idega, mis samuti kasutavad magnet-optilist tehnoloogiat, kuid seda teisel viisil. Flopticalid on 90 mm´sed ning 21MB mahutavad kettad, mis kasutavad optilisi radu, et suurendada magnetpea jälgimise täpsust. Laserit ega kuumutamist ei kasutata. Flopticale tootis Insite Peripherals.

Hiljutine areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

2004.aasta jaanuaris toimunud Consumer Electronics Show´l tutvustas Sony 1GB´st MiniDisc´i, mida tuntakse „Hi-MD“-na. See kuuekordne mahu kasv saavutati kasutades magnet-optilist trikki. Nimelt vähendati varem tuntud standardsete MiniDisc´ide radu kuus korda. Tänu kolmele kihile laieneb rada loetavaks. Need kolm kihti on: teisaldamise kiht, ülemineku kiht ja mälukiht. Ajal, kui kohta ei loeta on magnetväli mälukihis sama, mis teises kahes kihis. Kui laser rada loeb, siis üleminekukiht, millel on madalam sulamistemperatuur, demagnetiseerub. Selle tulemusena teisaldamise kiht paisub ja muutub loetavaks.

Magnet-optilised kettad on turult kadunud, kuna odavamad CD/DVD kettad on muutnud nad üleliigseteks. Magnet-optilised kettad on kallid ja kuigi väga usaldusväärsed, siis ka väga aeglased.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikkel on tõlgitud siit.