Särg

Allikas: Vikipeedia
Särg
Blausteinsee Tierwelt 03.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kiiruimsed Actinopterygii
Selts: Karpkalalised Cypriniformes
Sugukond: Karpkalalased Cyprinidae
Perekond: Särg Rutilus
Liik: Särg
Ladinakeelne nimetus
Rutilus rutilus
Linnaeus (1758)

Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Särg kasvab 25–35 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi.

Särge aetakse tihtipeale segamini roosärjega (Scardinius erythrophthalmus) kellaga ta on suhteliselt sarnane. Need kaks liiki erinevad üksteisest kõhu- ja seljauime paiknemise järgi: särjel asetsevad mõlemad uimed paralleelselt, roosärjel on aga kõhuuim kergelt ettepoole nihutatud. Veel lihtsam on neid suu paigutuse järgi eristada, särjel on see otseseisune, roosärjel aga ülaseisune.

Levik ja eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Särjemaimud Peipsi järves

Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku.

Särg on levinud peaaegu kogu Euroopas Alpidest ja Püreneedest põhja pool, kuni Uuralini välja. Elab ka Briti saartel ja Läänemere riimveelistes osades. Puudub aga Norras ja Lõuna-Balkanil. Mustas ja Aasovi meres elab särje alamliik Rutilus rutilus heckeli, kes kudemiseks jõgedesse rändab ja Kaspia meres esineb särje alamliik Rutilus rutilus caspicus, kes on kohanenud riimveelise keskkonnaga.

Kudemisperiood on aprillist maini.

Rutilus rutilus Prague Vltava 5.jpg

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Särjel ei ole töönduslikku tähtsust.

Särge süüakse sageli kuivatatult.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]