Latikas

Allikas: Vikipeedia
Latikas
AbramisBramaWaal.JPG
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kiiruimsed Actinopterygii
Selts: Karpkalalised Cypriniformes
Sugukond: Karpkalalased Cyprinidae
Perekond: Latikas Abramis
Liik: Latikas
Ladinakeelne nimetus
Abramis brama
Linnaeus (1758)

Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Latikaga samasse perekonda kuuluvad valgesilm ja abakala.

Latikas on levinud laiemini kui perekonna teised liigid, kõikjal Euroopas põhja pool Alpe ja Püreneesid. Ida poole ulatub levila Kaspia ja Araali mereni. Põhjas ulatub levila Valge ja Barentsi mere (Petšora jõgi) vesikonnani. Ta on sisse toodud ka Siberisse (Obi jõgi, Ubinski järv) ja Kasahstani (Balhaši järv). Eestis on latikas levinud enamikes suuremates järvedes.

Latikaliik jaguneb mitmeks vormiks. Harilikult on latikas paikne, kuid Musta ja Kaspia mere vesikonnas esineb selle kõrval poolsiirdevorm, kes toitub meres ja läheb kudema jõgede alamjooksule. Araali meres, Ili jõe deltas ja Turkmenistanis Jashani järves esineb kolmas vorm, väike roolatikas.

Riimvees elavad latikad söövad koorikloomi, lõhkjalalisi ja lõnguskilbilisi ja hulkharjasusse, järvedes putukavastseid.

Latika pikkus on tavaliselt 30–50 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Noored latikad on hallikad ja hõbedased, vanad muutuvad tumedateks ja omandavad pronksja läike. Turbajärvedes on kalad punakaspruunid. Kõik uimed on hallid. Pärakuuimes on 22–30 hargnevat kiirt.

Latikas elab järvede ja aeglase vooluga jõgede põhjakihtides, harvem riimveelises rannikumeres, moodustavad suuri parvi.

Lõuna pool kasvab latikas kiiremini ja saab suguküpseks 3-4-aastaselt, põhja pool 5–8-aastaselt. Roolatikad suguvõimestuvad juba 3-aastaselt. Isased saavad suguküpseks pisut varem kui emased, koelmutel on väiksemad kalad isased.

Latikas võib elada 25–27 aastat.

Latikas (alumine) ja nurg

Latikat aetakse tihtipeale segamini nuruga, eriti väiksemaid isendeid.

Latikas hakkab kudema siis, kui veetemperatuur tõuseb 12–16 °C-ni. Lõunas toimub see aprillis-mais, põhjas mais-juunis. Araali mere vesikonnas ja Farhadi veehoidlas koeb latikas portsjonite kaupa, aga enamikus levilas kogu marja korraga. Emalatikad koevad 100–150 tuhat marjatera, mis kinnitatakse taimestikule. Paljudes kohtades koevad latikad mitme rühmana, aga ühe rühma piires algab ja lõpeb kudemine korraga; kõige sagedamini kestab see hommikust keskpäevani. Kudemise ajal hüppavad latikad sageli veest välja ja langevad lapiti vette tagasi. Niimoodi tekkivat pladinat on kaugele kuulda.

Vastsed kooruvad marjast 3–6 päeva pärast. Nad jäävad 2 päevaks kinnituma veetaimedele, seejärel hakkavad aktiivselt toituma. Algul söövad nad zooplanktonit, kuid juba 3 cm pikkused kalad hakkavad sööma ka muid selgrootuid loomi.

Latika alammõõduks loetakse 35 cm kogupikkusest või 30 cm sabauimeni[viide?].

Latikal on palju lähedasi liike, kes koevad umbes samal ajal. Seetõttu on nende liikide hübriidid tavalised. Kõige paremini on tundma õpitud latika hübriidi siberi särjega, kes elab Ubinski järves. See kasvab kiiremini kui särg, aga aeglasemalt kui latikas. Isased saavad suguküpseks 3-aastaselt, emased 4-aastaselt.

Kulinaaria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Latikate õhk-kuivatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Latikad roogitakse ning lõigatakse selja pealt lõhki selliselt, et küljed kõhu osadega ühendusse jääks. Roogitud latikad pestakse jooskva vee all ning lastakse veidi nõrguda. Seejärel latikad soolatakse ning jäetakse paariks päevaks soolduma. Sooldunud latikad pestakse eraldamaks lima ning üleliigset soola. Latika pooled riputatakse, sabapidi nöörile aetult, tuule kätte ent vilusse kohta, sest päikesevalguse käes muutub kala kollaseks. Latikaid kuivatakse seni kuni nad täitsa kuivaks on muutunud. Kuivatatud latikaid säilitatakse kas tünnides ehk sobivates toidunõudes kihtidena laotult ja ilma soolata. Pealmisele kihile asetatakse kerge vajutis.

Latikate ahju-kuivatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

..meie esivanemate kohaselt. Peale leiva küpsetamist laotakse ahju puhtad õled ja nende peale kergelt soolatud kalad. Kalu tuleb kuivatamise juures pidevalt pöörata. Kalu kuivatatakse ahjus seni kuni latikad on läbiküpsenud ja kuivanud.


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Loomade elu", 4. kd, lk. 220-221. "Kalatoitude valmistamise käsiraamat", Karl Oskar, Tln, 1927, lk 45-46.