Roosärg

Allikas: Vikipeedia
Roosärg
Scardinius erythropthalmus 2009 G1.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kiiruimsed Actinopterygii
Selts: Karpkalalised Cypriniformes
Sugukond: Karpkalalased Cyprinidae
Perekond: Roosärg Scardinius
Liik: Roosärg
Ladinakeelne nimetus
Scardinius erythrophthalmus
Linnaeus (1758)

Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Suurus on tavaliselt 20–30 cm (maksimaalselt kuni 50 cm) ja raskus 250–300 g (maksimaalselt 2–3 kg). Keha on suhteliselt kõrge, suu ülaseisune, värvuselt on selg hallikasroheline kuni pruunikasroheline, küljed kuldkollaka läikega, kõhu alune hõbedaselt hele. Seljauim paikneb kehauime suhtes eespool. Uimed on oranži kuni punaka tooniga.

Roosärge esineb Euroopas, Püreneedest Uuraliteni ja Lõuna-Soomest Põhja-Itaalia ja Makedooniani. Eelistab mudase põhjaga järvesid ja aeglase vooluga jõgede soppe, esineb ka riimveelises rannikumeres.

Roosärg on soojalembene ja parves liikuv kala, kes hoidub enamasti veekogu taimestikuvööndi ülemistesse kihtidesse, toitub enamasti noorte veetaimede võrsetest, putukatest ja nende vastsetest.

Roosärg on võrdlemisi sarnane särjega, kellega tihti elab samas veekogus.

Eestis tavaline püügikala.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]