Peipsi-Pihkva järv

Allikas: Vikipeedia
Peipsi-Pihkva järv
Valevärvipilt Peipsi järvest, Landsat
Valevärvipilt Peipsi järvest, Landsat
Valgla maad Eesti, Venemaa, Läti, Valgevene
Sissevool Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Meeksi oja, Naha oja, Võhandu jõgi, Karisilla oja, Piusa jõgi, Velikaja jõgi, Oudova jõgi
Väljavool Narva jõgi
Valgla suurus 47 800 km²
Pindala 3555 km²
Pikkus 143 km
Laius 48 km
Kaldajoone pikkus 520 km
Keskmine sügavus 7,1 m
Suurim sügavus 15,3 m
Maht 25 km³
Kõrgus merepinnast 30 m
Koordinaadid 58° 25′ N, 27° 33′ E58.41666666666727.55koordinaadid: 58° 25′ N, 27° 33′ E

Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest. Järv asub Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril. Järve pindala on 3555 km²[1].

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Soolsus 0‰
  • Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand)

Peipsi-Pihkva järv on pindala poolest Euroopa 5. järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv, Vänern ning Saimaa.

Peipsi-Pihkva järve voolab 240 jõge või oja, suurimad neist on Velikaja ja Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi.

Peipsi-Pihkva järve suurimateks saarteks on Venemaale kuuluv Kolpino saar (Kulkna) ja Eestile kuuluv Piirissaar.

Peipsi-Pihkva järv on piiriks Eesti ja Venemaa vahel. Eestile kuulub 44% ning Venemaale 56% Peipsi-Pihkva järvest.

Geoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peipsi on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Pihkva järv) on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi alasid.

Veetase[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist –0,5 meetrini.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla -7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Peipsi Dfb kliimatüübi alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul.

Elustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig.

Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu.

Probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad probleemid on Pihkva linna reostus, põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala.

Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Haberman, J., Timm, T. & Raukas, A. (2008). Saateks. – Peipsi. Tartu : Eesti Loodusfoto, 7–10.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]