Elektrijuhtivus

Allikas: Vikipeedia
Elektromagnetism
Solenoid.svg
Elekter · Magnetism
Vooluahelad
Elektrijuhtivus · Mahtuvus · Induktiivsus · Elektritakistus · Näivtakistus · Resonaator · Lainejuht

Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus ({\sigma}), mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega ({j}).

{j}=\sigma\cdot{E}

Elektrijuhtivuse mõõtühik on siimens.

Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: \sigma=1/\rho .

Ainete elektrijuhtivust liigitatakse vastavalt aines olemasolevate laengukandjate liigile:

Kõik ained jaotatakse erijuhtivuse järgi:

[redigeeri] Tähised

  • {j} on voolutihedus juhi mingis punktis, mõõdetuna amprites (A).
  • {\sigma} on juhi erijuhtivus, mõõdetuna siimensites meetri kohta (S/m).
  • E on summaarne elektrivälja tugevus juhis, selle ühik on volt meetri kohta (V/m).
  • {\rho} on juhi aine eritakistus, selle ühik on oom korda meeter (Ω · m).

[redigeeri] Vaata ka

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes