Ahven

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit Ahven (perekond)

Ahven
Harilik ahven (Perca fluviatilis)
Harilik ahven (Perca fluviatilis)
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kiiruimsed Actinopterygii
Selts: Ahvenalised Perciformes
Sugukond: Ahvenlased Percidae
Perekond: Ahven Perca
Liik: Ahven
Ladinakeelne nimetus
Perca fluviatilis
L.
Perca fluviatilis distribution map.png

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.

Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Šotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult.

Balhašis ei ela harilik ahven, vaid selle sugulasliik balhaši ahven. Põhja-Ameerikas Suure järvistu vesikonnas elab teine sugulasliik kollane ahven, keda on käsitletud ka hariliku ahvena alamliigina.

Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume.

Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven, kes elab kalda ääres, ja suur süvaveeahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Süvaveeahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana.

Ahven võib kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 20–25 aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni, siseveekogudes alamõõt puudub.[2].

Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt.

Emasahven koeb olenevalt suurusest 12–200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile. Kudu kujutab endast sültjat õõnsat võrkseinaga toru, mis meenutab pitslinti. Väikestel isenditel on see lint 12–40 cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse enemasti sügavamale. Marjaterad paiknevad mõnekaupa ümber "võrgusilmade". Nad on umbes 3,5 mm läbimõõduga ja rebus on suur õlitilk. Sültja massi eesmärk on nähtavasti kaitsta mune hallitusseente ja mõne vaenlase eest.

Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Loomade elu", 4. kd, lk 320–321

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Freyhof, J., Kottelat, M. (2008). "Perca fluviatilis." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2010.
  2. Riigi teataja