Koger

Allikas: Vikipeedia
Koger
Koger
Süstemaatiline kuuluvus
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kiiruimsed Actinopterygii
Selts: Karpkalalised Cypriniformes
Sugukond: Karpkalalased Cyprinidae
Perekond: Koger Carassius
Liik: Koger
Carassius carassius

Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Noor koger

Tavaliselt on koger 10–40 cm pikkune, erandina kuni 64 cm, ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalaga, kellest erineb poiste puudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas.

Koger on enamasti mageveekala, kuid teda esineb ka meres. Enamasti leidub kokri tiikides ja karjäärides, harvem järvedes ja jõgedes. Koger on lepiskala ja toitub igasugustest putukatest ja limustest. Koger koeb juulis-augustis. Ta viibib talvel uinakutaolises olekus veekogu põhjamudas, talub hästi hapnikuvaest vett.

Kokre püütakse enamasti õngega, söödaks näiteks leib, sai, vihmauss.

Leviala ulatub Euroopas Walesist kuni Leena jõeni. Kokre on ka teistesse piirkondadesse sisse toodud. Eestis on koger tavaline kala.

Rahvasuus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kogrele on rahvasuu andnud arvukalt nimetusi, näiteks kogra, kogras, karus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]