Geograafilised koordinaadid

Allikas: Vikipeedia

Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.

Geograafilise laiuse ja pikkuse abil määratakse mistahes punkti asukohta maakera pinnal või kaardil. Geograafiliste koordinaatide leidmiseks kasutatakse paralleele ja meridiaane.

Laius ja pikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist.

Geograafiline pikkus on nurk antud punkti ja kokkuleppelise nullmeridiaani vahel. Nullmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus, algmeridiaanist lääne pool asuvatel aga läänepikkus. Geograafiline pikkus kirjutatakse harilikult lühendatult: eesti keeles idapikkus – ip., läänepikkus – lp., inglise keeles idapikkus – E, läänepikkus – W.

  • Kaugust ida poole mõõdetakse kraadides 0 – +180°
  • Kaugust lääne poole mõõdetakse kraadides 0 – -180°

Geograafiline laius on nurk antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas (põhjalaius, lühend: pl. või N) või lõunas (lõunalaius, lühend: ll. või S) ollakse.

  • Kaugust põhja poole mõõdetakse kraadides +0 – +90°
  • Kaugust lõuna poole mõõdetakse kraadides −0 – -90°

Paralleelid ja meridiaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ekvaator on Maa pöörlemisteljega ristuv Maad poolitava tasapinna lõikumisel ellipsoidiga tekkinud joon. Ta jagab Maakera kaheks võrdseks osaks: lõunapoolkeraks ja põhjapoolkeraks. Ekvaatoriga paralleelsed ringjooned on paralleelid ehk laiusjooned ja pooluseid läbivad ringjooned on meridiaanid ehk pikkusjooned.

Paralleeliks on ekvatoriaaltasandiga paralleelne, ellipsoidiga lõikuv joon. Paralleelid on väikeringid, välja arvatud ekvaator, mis on suurring ehk ortodroom. Ekvaatori pikkus on üle 40 000 km. Maa ellipsoidaalse kuju tõttu on paralleelide pikkus erinev.

Meridiaan on antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon. Meridiaani, mis läbib Greenwichi observatooriumi, nimetatakse algmeridiaaniks või nullmeridiaaniks (pikkus=0°). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringjooned ega ole omavahel paralleelsed, nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel.

Kraad, minut, sekund[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kraad on mittesüsteemne tasanurga mõõtühik, selle tähis on °,  1^\circ = \pi / 180 radiaani. Täisring on 360°.

Kraad geograafilise koordinaadina on kesknurk ekvaatorist põhja või lõuna suunas (laiuskraad) või kesknurk nullmeridiaanist ida või lääne suunas (pikkuskraad).

Kraad jaotatakse 60 minutiks, tähis ', ja minut omakorda 60 sekundiks, tähis ".

Astronoomilised ja geodeetilised koordinaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täpsemas käsitluses jaotatakse geograafilised koordinaadid astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks.

Astronoomilised koordinaadid määratakse astonoomiliste vaatlustega loodjoone suhtes geoidi pinnal (tähistus: φ –laius ; λ – pikkus).

Geodeetilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega referentsellipsoidi normaali suhtes ja taandatakse referentsellipsoidi parameetritest lähtudes selle pinnale (tähistus: B – laius ; L – pikkus).

Astronoomilised ja geodeetilised koordinaadid ei ühti nn loodjoone kõrvalekalde tõttu (so nurk referentsellipsoidi normaali ja loodjoone vahel sõltuvalt maastikust, ulatudes tasasel maa-alal 2–5 sekundit, mägedes kuni 60 sekundit).

Punktobjektidel (asulad, talud) antakse tingliku keskkoha koordinaadid (asulatel võimalikult ajaloolises keskmes), joonobjektidel (jõed, tänavad) lähte- ja suudmekoordinaadid, pindalaobjektidel (suurtel soodel vms) aga nn vähima piirneva ristküliku äärmise edela- ja kirdepunkti koordinaadid.

Vaata lisaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]