Lillkapsas

Allikas: Vikipeedia
Lillkapsas
Bloemkool.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond: Ristõielised Brassiacaceae
Perekond: Kapsasrohi Brassica
Liik: Kapsas Brassica oleracea
Teisend: Lillkapsas
Ladinakeelne nimetus
Brassica oleracea var. botrytis
L.
Sünonüümid
  • Brassica oleracea Botrytis-rühm
  • Brassica oleracea convar. botrytis (L.) Alef. var. botrytis L.
  • Brassica botrytis (L.) Miller var. cauliflora Presl
  • Brassica cauliflora Gars.
  • Brassica cauliflora subsp. abortiva Lizg.
  • Brassica cretica subsp. botrytis (L.) Schwarz var. cauliflora (DC.) Schwarz
  • Brassica oleracea Cauliflora rühm
  • Brassica oleracea var. botrytis subvar. cauliflora (Gars.) DC. ex Thell.
  • Brassica oleracea var. cauliflora DC.
  • Brassica oleracea var. cauliflora Jessen

Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lillkapsa eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Köögiviljana tuntakse seda taime juba enam kui 2500 aastat. Egiptuses viljeldi lillkapsast juba 4. sajandil eKr. Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale ning sealt Euroopa põhjaossa ja Briti saartele.[1]

Lillkapsa läbilõige

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lillkapsas moodustab klorofülli mitte sisaldava, väljaarenemata õiepungadest moodustunud tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb. Lillkapsa õisik on reeglina kreemikat või valget värvi. Värvi aitavad säilitada lopsakad peakapsa lehti meenutavad, kuid piklikuma kujuga lehed, mis moodustavad õisiku ümber päikesevalgust varjava katte. Välimised lehed on tumerohelised, seesmised kollakat värvi, väiksemad ja pehmemad ning söödavad.

Vars on silindrikujuline, 15–70 cm kõrge, rõhtsalt paiknevate või viltu üles suunduvate lehtedega. Kõige sagedamini on lehed spiraalselt kõverdunud. Leheroots on 5–40 cm pikk. Lehelaba on hele- kuni sinakasroheline. Lehed on kitsad, kujult ovaalsed, elliptilised, munajad või süstjad, 15–90 cm pikad. Ülemised lehed on väiksemad ja lühemad. Sageli oleks lehe tipp justkui maha lõigatud. Lehe serv võib olla terve, võib olla ka hambuline.

Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev, aga paikneb maapinna lähedal.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lillkapsas õitseb sõltuvalt külviajast maist augustini. Seemned valmivad juulist septembrini. Ta on ühekojaline (emas- ja isasõis paiknevad ühel taimel) putuktolmleja. Taim on partenokarpne ehk iseviljastuv. Õisiku vananedes õied puhkevad ja valmivad seemned.

Õiekobarad on tihedad, 3–15 cm pikad. Õied pole kuigi suured, nende läbimõõt on 1,2–2 cm, harvem kuni 2,6 cm, peente õieraagudega. Õielehed on valged, helekollased või kollased ja lainelised või köbrulised, justkui villidega kaetud.

Lillkapsa vili on kõder. Kõder on 6–8,5 cm pikk, tavaliselt silindrikujuline, vahel natuke lapikuks litsutud, mügaraline ja lühikese tipuga.

Esimeste tõusmete ilmumisest kuni tehnilise küpsuse saabumiseni kulub 90–120 päeva, seemnete valmimiseni 200–240 päeva.

Suurimad tootjad 2008. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 8 267 877 43,9
India India 5 777 000 30,7
Itaalia Itaalia 460 663 2,4
Hispaania Hispaania 439 600 2,3
Prantsusmaa Prantsusmaa 378 581 2,0
Mehhiko Mehhiko 371 403 2,0
USA USA 308 950 1,6
Poola Poola 274 904 1,5
Pakistan Pakistan 215 629 1,1
Suurbritannia Suurbritannia 186 400 1,0
Maailm kokku 18 843 251 100

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aastal toodeti maailmas 19,85 miljonit tonni lill- ja spargelkapsast. Põldude all oli 1,15 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht tõusnud 4,6 korda.[2]

Lillkapsas on suhteliselt külmakindel, valguse- ja niiskusenõudlik kultuurtaim, mis vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks tarvitatav õisik lõigatakse varrelt maha enne õiepungade puhkemist.

Lillkapsa kvaliteetsed õisikud on kõvad ja rasked ning lehtedega. Kui õisikul on kehed küljes, siis näitab see õisiku värskust. Õisik võib olla vaöge, vandlikarva või isegi lillakas. Värv ei mõjuta kuidagi õisiku kvaliteeti, vaid näitab, kas kapsas kasvas päikese käes või varjus. Tumedad täpid õisikul annavad märku sellest, et õisik hakkab riknema. Niisugused tumedad laigud tuleb hoolikalt välja lõigata.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lillkapsast võib 7–10 päeva säilitada külmikus temperatuuril 0 °C.

Lillkapsast kasutatakse ainult õisikut, lehed ja juured eemaldatakse. Nagu kapsal ikka, on lehed täiesti söödavad, aga siiski lillkapsalehti üldjuhul ei sööda. Teda võib kasutada nii toorelt, kuumtöödeldult kui konservitult.

Toidu valmistamiseks murtakse lillkapsaõisikud enam-vähem ühesuurusteks tükkideks. Pärast 8 minutit kestnud aurutamist või 5 minutit kestnud keetmist peaksid need tükid olema pehmed, aga mitte pudrutaolised. Seevastu segamine ei ole sel ajal soovitatav, sest selle tulemusel võivad suured tükid laguneda täiesti ebaühtlase suurusega väikesteks tükkideks.

Lillkapsas

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lillkapsas on rohkelt C-vitamiini (47–93 mg/100g), foolhapet ja kaaliumi, lisaks B6-vitamiini ja vaske. Tänu oma sidrunhappe sisaldusele on lillkapsas kõige kergemini seeduv kapsas[3]. Tabelites on andmed lisanditeta keedetud lillkapsa kohta. Aminohapetest sisaldab lillkapsas kõige rohkem glutamiinhapet (0,245 g 100 g keedetud kapsa kohta) ja aspartaamhapet (0,216 g).[4]

Toitained[4]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Kalorsus 23 kcal
Vesi 93,0 g
Süsivesikud 4,11 g
Kiudained 2,30 g
Suhkrud 2,08 g
Valgud 1,84 g
Tuhk 0,60 g
Lipiidid 0,45 g
Toiteelemendid[4]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaalium (K) 142,0 mg
Fosfor (P) 32,0 mg
Kaltsium (Ca) 16,0 mg
Naatrium (Na) 15,0 mg
Magneesium (Mg) 9,0 mg
Raud (Fe) 0,32 mg
Tsink (Zn) 0,17 mg
Mangaan (Mn) 132 μg
Vask (Cu) 18 μg
Seleen (Se) 0,6 μg
Vitamiinid[4]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
A 1,0 μg
B1 0,04 mg
B2 0,05 mg
B3 0,41 mg
B4 39,1 mg
B5 0,51 mg
B6 0,17 mg
C 44,3 mg
E 0,07 mg
Folaadid 44,0 μg
K 13,8 μg
Luteiin+
zeaksantiin
29,0 μg

Teisendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Brassica oleracea var. botrytis Chlorusa rühm – roheline lillkapsas

Roheline lillkapsas on lill- ja spargelkapsa ehk brokoli hübriid. Lillkapsalt on pärit rohelise lillkapsa kuju, spargelkapsalt värvus[3]. Tuntuimad sordid on 'Alverda', 'Green Goddess' ja 'Vorda'.

  • Brassica oleracea var. botrytis Erytrobotrys-rühm – lilla lillkapsas

Lilla värvuse annab sellele hübriidile antioksüdantide gruppi kuuluva antotsüaniini sisaldus. Lilla lillkapsas meenutab spargelkapsast, aga on õrnema maitsega ja küpseb kiiremini kui valge. Küpsetamisel muutub lilla värvus roheliseks[3]. Tuntuimad sordid on 'Graffiti' ja 'Purple Cape'.

  • Brassica oleracea var. botrytis Phaeusa rühm – pruun lillkapsas

Sisaldab 25 korda rohkem A-vitamiini kui valge lillkapsas. Ingliskeelses kirjanduses oranžiks tituleeritud hübriid avastati juhuslikult 1970 Kanadas[5]. Tuntuimad sordid on 'Cheddar' ja 'Orange Bouquet'.

  • Brassica oleracea var. botrytis Theiusa rühm – kollane lillkapsas

Suhteliselt uus hübriid, mille aretas 1980-ndate lõpus Cornelli ülikooli teadlane Michael Dickson[6]. Maitselt on kollane lillkapsas mahedam ja konsistentsilt kreemjam kui valge lillkapsas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Maailma toiduainete entsüklopeedia. Tea 2006
  2. 2,0 2,1 Food and Agriculture Organization of the United Nations faostat.fao.org (inglise keeles) Vaadatud 4. jaanuaril 2011
  3. 3,0 3,1 3,2 P. Enden. "Kasulikud kapsaroad". AS Ajakirjade Kirjastus 2008
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 22.12.2010. (inglise)
  5. Orange cauliflower to debut at stores
  6. Cauliflower: Go for the Gold