Kampol

Allikas: Vikipeedia

Kampol (Pix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõnede teiste taimede (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust. Värsket vedelat vaiku kuumutatakse, et eemaldada lenduvad vedelad terpeenid (tärpentin) ja vesi. Kampol on helekollane kuni mustjas lõhnatu klaasjas tahke aine, mis lahustub alkoholis, tärpentinis, mitmetes õlides ja benseenis. Toatemperatuuril on kampol habras, kuid see sulab kõrgematel temperatuuridel. See koosneb peamiselt abietiinhappest ja teistest vaikhapetest.[1]

Abietiinhappe struktuur, põhikomponent kampolis.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevad kampolitüübid viiulite, vioolade ja tšellode jaoks.

Kampol on komponendiks printeri tindis, koopiapaberis ja laserprinteri paberis, lakkides, sideainetes (liimid), paberi kruntimises, karastusjookides, jooteräbustis ja kinnitusvahades. Kampolit saab kasutada glaseerainena meditsiinis ja närimiskummis. Seda tähistatakse E-numbriga E915. Sarnast glütseroolestrit (E445) võib kasutada emulgaatorina karastusjookides. Farmatseutikas on kampol koostisaine mitmetes plaastrites ja salvides. Tööstuses kasutatakse kampolit räbustina jootmises. Laialt elektroonikas kasutatud plii-tina jootetinas on umbes 1% kampolit räbusti tuumana. See aitab kaasa sulametalli voolule ja parema sideme moodustamisele redutseerides tulekindlat tahkeoksiidset kihti, mis moodustub metalli pinnal. Seda on tihti näha ümber värskel jootmisel kui põlenud või selget jääki. Segust, mis koosneb pigist ja kampolist valmistatakse pind, mille vastas poleeritakse optiliste komponentide (näiteks optilised läätsed) valmistamisel klaasi. Kui kampolit segada vahade ja õlidega, saame „müstilise suitsu“ (ingl. mystic smoke). See on kummi, mis hõõrudes ja järsult tõmmates näib tootvat sõrmeotstest suitsupahvakaid. Kampolit kasutatakse laialdaselt oma hõõrdumist vähendava võime pärast mitmes valdkonnas:

  • Poogenkeelpillide kasutajad hõõruvad kampolist valmistatud tükke või „kooke“ oma poognatele, et see saaks haarduda keeltega ja panna need helisema või selgelt vibreerima.[2] Mõnikord lisatakse sellised aineid nagu mesilasvaha, kulda, hõbedat, tina või meteoorset rauda, et muuta kampoli hõõrdeomadusi ja tooni, mida see tekitab.[3] Purustatud kampolit hõõrutakse tihti kanga tükiga uude keelde, et vähendada aega, mis kulub, et piisav hulk kampolit läheks keele sisse. Kampolit pannakse tihti poognale enne instrumendiga mängima hakkamist. Heledamat kampolit kasutatakse viiulite ja vioolade jaoks. Tumedamaid kampoleid kasutatakse tšellode jaoks ja spetsiifilisi, erilisi tüüpe kontrabasside jaoks. Poogeninstrumentidega kasutatava kampoli tüüp oleneb keelte diameetrist. Tavaliselt tähendab see, et mida suurem instrument, seda pehmem kampol peaks olema. Näiteks kontrabassi kampol on üldiselt nii pehme, et olla paindlik aeglastel liigutustel. Kontrabassi kampolitükk, mis jäetakse ühte kohta mitmeks kuuks pehmeneb, eriti soojema ilma korral.

Farmatseutika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kampolil ja tema derivaatidel on laialdased farmatseutilised kasutusvõimalused. Kampoli derivaatidel on suurepärased õhukese kihi moodustamise ja katvuse omadused.[4] Neid kasutatakse ka tablettide katmise eesmärgil (et need ei laguneks enne soovitud sihtkohta jõudmist). Kampoleid on kasutatud ka mikrokapslite ja nanoosakeste moodustamiseks.[5][6] Glütserooli, sorbitooli ja mannitooli kampoli estreid kasutatakse meditsiinilise rakendusega närimiskummi valmistamisel. Kampoli ning kampolil põhinevate biomaterjalide degradatsiooni ja biosobivust on uuritud in vitro ja in vivo.

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kampol on mitmetest männiliikidest erituva õlivaigu vaikjas koostisosa, mida tuntakse tööstuses kui toortärpentini. Õlivaigu jagunemine eeterlikuks õliks (tärpentiniks) ja tavaliseks kampoliks toimub destilleerimisel suurtes vasest destillatsiooni seadmetes. Eeterlikud õlid eralduvad temperatuuridel 100–160 °C, jättes alles vedela vaigu. See juhitakse läbi destillaatori põhjas oleva augu ja puhastatakse vateerides. Kampoli värv varieerub sõltuvalt puu vanusest, kust see saadi ning samuti destilleerimisel kasutatud temperatuurist läbipaistmatust, peaaegu mustast, pruunidest ja kollastest värvustest kuni peaaegu ideaalselt läbipaistva klaasja massini. Kommertsiaalsed sordid varieerudes tähtedest A, heledaim, kuni N, eriti hele, parimateni, milleks on W, akna klaas ja WW vesivalge. Viimastel on umbes kolmkordsed tavakvaliteedi väärtused. Olenevalt ekstraktsiooni meetodist toodetakse kolme sorti kampolit:

Suures plaanis töödeldakse kampolit näiteks pinoliini ja kampolõli saamiseks destruktiivse destillatsiooni teel. Viimane lisandub mõnedesse tahketesse määrdeainetesse ja seda kasutatakse ka mõnede teiste õlide võltsimiseks kasutatav lisandina.

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kampol on habras ja rabe, õrna männiaroomiga. See on tavaliselt klaasjas tahkis, kuigi mõned kampolid moodustavad kristalle, eriti lahuses.[7] Sulamistäpp on erinev olenevalt liigist. Mõned on poolvedelad keeva vee temperatuuril, teised sulavad 100 °C ja 120 °C vahel. See on väga tuleohtlik, põledes suitsuse leegiga. Seega tuleb olla ettevaatlik kampoli sulatamisel. Lahustub alkoholis, dietüüleetris, benseenis ja kloroformis. Kampol on diterpenoidne vaik ehk vaik, mis koosneb neljal isopreeni ühikul põhinevatest ühenditest. Kampol koosneb peamiselt abietiinhappest ja reageerib söövitavate alustega moodustades sooli: resinaate ja pinaate, mida tuntakse ka kui kampoli seepe. Lisaks laialdasele kasutusele seebivalmistamisel, kasutatakse kampolit lakkide (seal hulgas viiuli lakkide) valmistamisel, kinnitusvahades ja erinevates sideainetes. Seda kasutatakse ka kingseppade vahas, laagerõllevaatide pigitamisel ja mitmetel väiksematel eesmärkidel. Peamised kampoli koostisosad on pimaraani- ja abietaaniühendid, peamiselt happed. Kaksiksidemete olemasolu tingib selle, et kampoli komponendid oksüdeeruvad, isomeriseeruvad ja polümeriseeruvad kergesti. See muudab kampoli kvantitatiivse koostise eriti mitmekesiseks ja muutuvaks. Pikaajaline kokkupuutumine kampoli aurudega, mis vabanevad jootmisel võib põhjustada tundlikel inimestel astmat (enne nimetatud kampoli haiguseks[8] selles kontekstis), kuigi ei ole teada milline aurude komponent seda põhjustab.[9] Pikk kokkupuutumine kampoliga kaetud toodetega, näiteks laserprinteripaberi või koopiapaberiga, võib suurendada tööstusliku kontaktdermatiiti.[10]

Tootmispiirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kampol, mis on valmistatud merimänni vaigust

Peamine kampoli tootmise piirkond on Indoneesia, Lõuna-Hiina (Guangdong, Guangxi, Fujian, Yunnan) ja Vietnami põhjaosa. Hiina kampolit saadakse peamiselt Pinus massoniana ja P. elliottii vaigust. Ameerika Ühendriikide Lõuna-Atlandi ja Ida-Golfi osariigid on samuti suur tootmispiirkond. Ameerika kampolit saadakse pikaokkalise männi (Pinus palustris) ja tõrvikumänni (P. taeda) vaigust. Mehhikos saadakse enamus kampolit mitmete männiliikide elusa puu puurimisel, kuid enamus Pinus oocarpa, Pinus leiophylla, Pinus michoacana ja Pinus montezumaest. Enamik tootmisest on koondunud kesklääne osariiki Michoacáni. Peamine Euroopa tootja on Prantsusmaa piirkond Les Landes, kus kasvab hulganisti merimändi. Põhja-Euroopas saadakse kampolit liigist harilik mänd (P. sylvestris) ja üle Euroopa saadakse kohalike varusid teistest männiliikidest, kus süüria mänd (P. halepensis) on eriti oluline Vahemere piirkonnas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. (2000) "Resins, Natural", Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. DOI:10.1002/14356007.a23_073. ISBN 978-3-527-30673-2. 
  2. Mantel, Gerhard (1995). "Problems of Sound Production: How to Make a String Speak", Cello Technique: Principles and Forms of Movement, 135–41. ISBN 978-0-253-21005-0. 
  3. http://www.stringsmagazine.com/issues/Strings115/yourinstrument.html[katkine viide]
  4. (2005) "Evaluation of polymerized rosin for the formulation and development of transdermal drug delivery system: A technical note". AAPS PharmSciTech 6 (4): E649–E654. doi:10.1208/pt060481. PMID 16408867. 
  5. (2005) "Rosin Nanoparticles as a Drug Delivery Carrier for the Controlled Release of Hydrocortisone". Biotechnology Letters 27 (19): 1487–90. doi:10.1007/s10529-005-1316-x. PMID 16231221. 
  6. (2004) "Preparation and evaluation of microcapsules using polymerized rosin as a novel wall forming material". Journal of Microencapsulation 21 (1): 83–89. doi:10.1080/02652040410001653768. PMID 14718188. 
  7. (1938) "A new non-crystallizing gum rosin". Oil & Soap 15 (5): 120–122. doi:10.1007/BF02639482. 
  8. "colophony disease", Archaic Medical Terms List, Occupational, on Antiquus Morbus website
  9. Controlling health risks from rosin (colophony) based solder fluxes, IND(G)249L, United Kingdom Health and Safety Executive, 1997 (online PDF) ISBN 0-7176-1383-6
  10. Rosin (colophony) allergy page, from DermNet NZ