Poogen (muusika)

Allikas: Vikipeedia
Tšello poogen

Poogen on vahend, millega muusikainstrumendi teatud osa vastu hõõrumisel tekib vibratsioon, mille pill muudab heliks. Valdav enamus poognatest on keelpillipoognad, aga poognaid kasutatakse ka mõnede teiste pillide mängimiseks.

Poogen koosneb üldistatult pulgast (poognapuu), mille otste vahele on pingutatud mingi materjal, mis mängides puutub vastu keeli. Erinevates muusikakultuurides on poognad ehituselt erinevad. Mõnel pool on pulga otse vahele pingutatud üksainus nöör või pael, Lääne traditsioonis on viiuliperekonna pillidel kasutatud tavaliselt hobusejõhvide kimpu.

Traditsiooniliselt on poognaid tehtud puidust, tänapäeval valmistatakse neid ka süsinikkiust ja fiiberklaasist. Poogna konn, mis hoiab jõhve, on tavaliselt tehtud eebenipuust, aga leidub ka elevandiluust ja kilpkonna kilbist valmistatud konni. Poogna metallosad võivad olla valmistatud uushõbedast, hõbedast või kullast. Viiulipoognal on jõhve tavaliselt 150–200[1]. Suuremate pillide poognatel on tüüpiliselt rohkem jõhve. Üldiselt kasutatakse valgeid jõhve, mõnede kontrabassipoognate jaoks ka musti, nende tekitatud heli on karmim. Madalakvaliteedilistel ja odavamatel poognatel on jõhvide asemel nailonist kiud.

Traditsiooniliste puust poognate valmistamise kunst ei ole 19. sajandist saadik eriti muutunud.

Poogna osad

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Raffin, Jean Francois; Millant, Bernard. "L'Archet" Paris: L'Archet Éditions, 2000 ISBN 295155690X