Soolad

Allikas: Vikipeedia
Keedusoola kristall

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-).

On kahte sorti sooli:

  1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda
  2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda

Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett.

Soolade omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektrijuhtivus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad. Destilleeritud ehk täiesti sooladeta vesi elektrit ei juhi.

Olek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik sooli on tahked kristallid kõrge sulamistemperatuuriga. Esineb ka toatemperatuuril vedelaid sooli

Värvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik sooli on läbipaistvad, kaasa arvatud levinuim sool naatriumkloriid, kuid esineb ka palju teisi värvusi nagu kollane(naatriumkromaat), oranž (kaaliumdikromaat), punane (elavhõbesulfiid), sinine(vasksulfaat), roheline (niklioksiid) ja must( mangaan(IV)oksiid). Soolad on paljude värvide koostises.

Maitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sooli on kõigis viies maitses, kuigi enamus neist, kaasa arvatud keedusool, on soolased. Kuid on olemas ka näiteks magusaid sooli.

Soolade tekkimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soolad võivad tekkida mitmes eri reaktsioonis. Kindlalt tekivad nad järgmistes reaktsioonides:

  • hape + alussool + vesi
  • happeline oksiid + alus → sool + vesi
  • hape + aluseline oksiidsool + vesi
  • happeline oksiid + aluseline oksiidsool
  • sool + hape → sool + nõrgem hape

    Toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast happest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam hape.

  • sool + alus → sool + nõrgem alus

    Toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast alusest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam alus.

  • metall + hape → sool + vesinik

    Toimub ainult juhul kui metall on vesinikust madalama elektronegatiivsusega. Ülejäänud metallid võivad küll mõne happega reageerida, kuid siis ei eraldu vesinikku.

  • metall + sool → sool + metall

    Toimub ainult juhul, kui lähteainetes olev metall on elektropositiivsem soolas olevast metallist.

  • metall + mittemetall → sool

    Saab kasutada vaid selliste soolade moodustamiseks, mille anioon on lihtaine.

  • sool + sool → sool + sool

    Üks saadud sooladest peab sadenema, et reaktsioon saaks toimida.

Näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

NaCl - keedusool, kasutatakse toiduainete soolamisel, kõige laialdasemalt levinud ja tuntuim sool.