Ester

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Piibli tegelasest; aineklassi kohta keemias vaata artiklit Estrid ja e-kataloogi kohta artiklit ESTER.

Ester-Castagno.jpg

Ester (5. sajand eKr; heebrea keeles אסתר) oli naine kristliku Piibli Vanas Testamendis ja juudi Tanahis, Pärsia ja Meedia kuninga Ahasverose (Xerxes I) kuninganna, Estri raamatu kangelanna.

Lugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esther haram.jpg

Ester oli vaeslapsest hajala juuditar nimega Hadassa 'mürt', ent kui ta läks kuninga haaremisse, sai ta nime, mille all teda praegu tuntakse. See on süüria-araabia teisend pärsia sõnast satarah 'täht'. Ta oli benjaminlase Abihaili tütar.

Tema perekond ei kasutanud kuningas Kyros II antud luba Paabeli vangipõlvest Jeruusalemma tagasi pöörduda. Ester elas koos sugulasest kasuisa Mordokaiga, kellel oli mingi amet Suusani palees.

Ahasveros laskis end lahutada Vastist ning valis uueks abikaasaks Estri. Varsti pärast seda andis Ahasveros oma peaministrile, agaglasele Haamanile võimu ja voli tappa ja hävitada kõik juudid kogu Pärsia impeeriumis. Estri vaheleastumine hoidis selle kohutava katastroofi ära. Haaman poodi võllassse, mis ta oli lasknud Mordokai jaoks valmistada. Ja juudid seadsid oma imepärase pääsemise mälestuseks sisse iga-aastase puurimipüha. See juhtus umbes 52 aastat pärast Paabeli vangipõlvest vabanemist, Plataia lahingu ja Mykale lahingu aastal (479 eKr).

Esther IMG 28102.png

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ester esineb Piiblis vaga, uskliku, julge, ettevaatliku ja otsusekindla naisena ja oma kasuisa sõnakuuleliku tütrena, kes juudi rahva heaks püüdis jagada kuninga soosingut oma kasuisaga. Ta pidi olema erakordselt veetlev, sest ta "leidis armu kõigi silmis, kes teda nägid" (Estri raamat 2:15).

Pühakiri näitab teda Jumala tööriistana juudi rahva hävingu ärahoidmisel ning Pärsia juutidele turvalisuse, jõukuse ja rahu tagamisel.

Vaidlused Estri ajaloolisuse üle[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle üle, kas Ester on reaalselt eksisteerinud, on vaieldud. On olemas seisukoht, et Estri lugu on puhas väljamõeldis, mis oli mõeldud õpetlikuks allegooriaks.

Estri ebaajaloolisusele viitavad sarnasused juutide puurimipüha ning jumal Marduki ja tema abikaasa Ištari auks peetud pärsia püha vahel, mida peeti nende võidu auks oma võistlejate Umani (kõlab nagu "Haaman") ja Mašti (kõlab nagu "Vasti") üle.

Estri ajaloolisuse kasuks räägib see, et kreeka ajaloolane Herodotos mainib, et pärast kaotust ühes sõjas kreeklastega (vaata Kreeka-Pärsia sõjad) nõudis kuningas taga oma haaremit.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]