Juhan Jaik

Allikas: Vikipeedia
Perekond Jaigi hauasammas Rahumäe kalmistul

Juhan Jaik (13. jaanuar 1899 Sänna mõis10. detsember 1948 Stockholm) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Lõpetas 1913. aastal Tsooru ministeeriumikooli. Aastal 1915 saadeti poliitilistel põhjustel Võrumaalt välja ning 19151917 elas Volga-äärsetes linnades. Töötas ajakirjanikuna Päevalehe, Postimehe ja Kaitse Kodu! toimetuses ning 19361940 haridusministeeriumis vabaharidustöönõunikuna. 1944 läks Saksamaa kaudu Rootsi.

Ta oli muu hulgas Autorikaitseühingu esimees.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutanud luuletusi, novelle, jutte ja noorsooraamatuid. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud ja koduainelised "Võrumaa jutud" (19241933).

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Luulekogu "Rõuge kiriku kell" (1924)
  • Novellikogud "Kaamelid pasunapuhujatega" (1928), "Kuldne elu" (1946, Vadstena)
  • Noorsooraamatud "Uhuu jutustused" (1929) ja "Pombi ja Üdsimärdi nõiad" (1932)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]