Huumor

Allikas: Vikipeedia
Naeratus võib olla huumorimeele väljenduseks. Maal William Shakespeare tegelasest Falstaff, kunstnik Eduard von Grützner.

Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust. Mõiste pärineb Vana-Kreekast, kus kasutati huumori-meditsiini, mis põhines arvamusel, et vedelik, mis hoiab kõiki kehavedelikke tasakaalus nimetatakse "humor" (ladina keeles humor – kehavedelik) ja see kontrollib inimese tervist ja emotsioone.

Huumor on satiirist, sarkasmist ja groteskist heatahtlikum.

Inimeste reaktsioon huumorile sõltub erinevatest asjaoludest: vanus, kultuuritaust, olukord, ajahetk, haridus jpm. Enamik inimesi on võimelised huumorile reageerima: nad naeravad või muigavad kui tajuvad midagi naljakat. Huumori tajumise võimega inimeste kohta öeldakse, et neil on huumorimeel.

Huumor võib olla verbaalne, visuaalne või füüsiline. Ka näiteks muusika- või kunstiteos võivad olla humoorikad.

Huumoril on mitmeid erivorme ja väljundeid:

Huumori komponendid:

Huumori meetodid:

  • farss ehk tegelikkuse naeruvääristamine
  • tegelikkusele teise tausta andmine (ing. k. reframing)
  • hüperbool ehk millegi teadlik suurendamine või ületähtsustamine
  • metafoor asja või sõna tähenduse muutmine ja teisega asendamine või omavahel vahetamine.
  • ajastamine

Kõige lihtsam viis inimesi naerma ajada on võtta mingi suvaline asi või isik ja liialdada selle tuntud asja kõige olulisemaid tunnuseid absurdi piirini.".[1]

Rowan Atkinson dokumentaalfilmis "Funny Business" [2] räägib, et objekt või isik võib muutuda naljakaks kolmel viisil:

  • ta käitub ebatavaliselt
  • ta asub ebatavalises kohas
  • ta on vales suuruses

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. M. Eastman/W. Fry, Enjoyment of Laughter (2008) lk. 156
  2. Rowan Atkinson/David Hinton, Funny Business (tv seriaal), Episood 1, oli eetris 22. novembril 1992, UK, Tiger Television Productions