Huumor
Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust. Sõna pärineb Antiiksest Kreekast, kus kasutati huumori-meditsiini, mis põhines arvamusel, et vedelik, mis hoiab kõiki kehavedelikke tasakaalus nimetatakse "humor" (Lad. k. humor - kehavedelik) ja see kontrollib inimese tervist ja emotsioone.
Inimeste reaktsioon huumorile sõltub erinevatest asjaoludest: vanus, kultuuritaust, olukord, ajahetk, haridus jpm. Enamus inimesi on võimelised huumorile reageerima: nad naeravad või muigavad kui tajuvad midagi naljakat. Huumori tajumise võimega inimeste kohta öeldakse, et neil on huumorimeel.
Huumor võib olla verbaalne, visuaalne või füüsiline. Ka näiteks muusika- või kunstiteos võivad olla homoorikad.
Huumoril on mitmeid erivorme ja väljundeid:
- Kirjalik huumor: anekdoot, aforism, satiir, limerik, paroodia, naljand,
- Teater, kino, televisoon: komöödia, farss, situatsioonikoomika, Valjatud kaamera,
- Pildiline huumor: koomiks, karikatuur, šarž
- Huumori esitajad: kloun, koomik, humorist, arlekiin, narr
Huumori komponendid:
Huumori meetodid:
- farss ehk tegelikkuse naeruvääristamine
- tegelikkusele teise tausta andmine (ing. k. reframing)
- hüperbool ehk millegi teadlik suurendamine või ületähtsustamine
- metafoor asja või sõna tähenduse muutmine ja teisega asendamine või omavahel vahetamine.
- ajastamine
Kõige lihtsam viis inimesi naerma ajada on võtta mingi suvaline asi või isik ja liialdada selle tuntud asja kõige olulisemaid tunnuseid absurdi piirini.".[1]
Rowan Atkinson dokumentaalfilmis "Funny Business" [2] räägib, et objekt või isik võib muutuda naljakaks kolmel viisil:
- ta käitub ebatavaliselt
- ta asub ebatavalises kohas
- ta on vales suuruses
