Rahumäe kalmistu

See artikkel räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit Rahumäe kalmistu (Tartu); kalmistu kohta Karksis vaata artiklit Rahumäe kalmistu (Karksi)

---

Rahumäe kalmistu väravad

Juudi kalmistu kabel

Kaarli koguduse kabel

Püha Vaimu koguduse kabel

Rahumäe kalmistu on kalmistu Tallinnas Nõmme linnaosas aadressil Rahumäe tee 8a.

Rahumäe kalmistu avati 1903. aastal mitmetele kogudustele: Tallinna Kaarli, Jaani, Pauluse, Püha Vaimu, Peeteli, Immaanueli, Karmeli, Läti, Rootsi, Baptisti ja Vennastekogudusele.

Iseseisev neist on Juudi kalmistu (1910). 1926. aastal rajati kalmistu põhjaküljele Tuletõrjujate matmispaik. Kalmistu lähedal tegutseb hauakivide valmistamise töökoda.

Kabeleid on kolm: Juudi kalmistu, Kaarli ja Püha Vaimu koguduse kabel. Ka Jaani kogudusel oli 20. sajandi algul oma puust kellatorn, mis ei jäänud küll kauaks püsima.

Ajalugu

Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor Juhan Raudsepp

Sepistara perekond Reimelti matmispaigas

Rahumäe kalmistu rajati 19. sajandi lõpus Nõmmega külgneva Mustamäe liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde, vastu Jälgimäe mõisa piiri (hilisem Nõmme)), kus Sinised mäed (Blaue Gebirge) madalduvad Järve tasandikuks). Tallinna linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid : Jaani kogudusele 17 200, Kaarli kogudusele 12 400 ning Püha Vaimu ja Baptisti kogudusele kummalegi 2 400 ruutsülda maad.

1903. aasta 7. septembril pühitseti uus Kaarli koguduse kalmistu, mis sai nimeks Rahumäe. Rahumäe nimi kandus Tallinna "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud Nõmme eeslinnale.

Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. Kuusteist aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse Ehitajate tee poole). 1928. aasta 25. juunil taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale laiendada kalmistut ida poole Rahumäe teed. Kaarli koguduse kalmistuosa, mis külgneb raudteega. Seal on jäänud sündmust märkima ka vastav tähistuskivi.

Aja jooksul on toimunud teatav kalmistu ajakohastumine: matmispaiku ümbritsenud raudtarad on kadumas (alates 1978. aastal on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele.

1940. aastaist andis uus võim kalmistute juhtimise linnavalitsuse ehitusosakonnale. 1941 veebruarist määras Eesti NSV RK Nõukogu kalmistu alluvuse Tallinna linna kommunaalmajanduse osakondadele.

Planeering

Kogu kalmistu 29 hektarit jaotus vähemalt 25 tükiks. Kalmistut lõikab Rahumäe tee, millest lääne pool paikneb Rahumäe kalmistu ja ida pool kvartalid koos juudi-kalmistu osaga. Pärast Rahumäe kalmistu avamist rajati kalmistu keskus koos parkimisplatsiga, mille ääres asuvad endised Kaarli ja Jaani koguduse keskuste majad peieruumiga.

Kalmistu valdajad ehitasid vanemat osa kolmest küljest piirava müüri, teisale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni osteti matmispaiku. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.

Arhitektuur

Juudi kalmistu kabel

Kalmistu puust kabel on valminud 1910-ndatel

Kaarli koguduse kabel

Paekivist historitsistlik kabel valmis 1913 insener Anton Uessoni projekti järgi, Voldemar Lenderi ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe telkkiivriga Tallinna Kaarli kirikut.

Kabelisse telliti kaks kella Saksamaalt, millest üks mõranes. Katkine kell annetati 1937. aastal vanametalli kogumise raames Allveelaevastiku Sihtkapitalile, mille eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutakse kabelit kalmistu panipaigana.

Püha Vaimu koguduse kabel

Kabel valmis arhitekt Elmar Lohu projekti järgi 1932. aastal, kust saadetakse lahkunuid viimsele teekonnale ka käesoleval ajal.

Mälestusmärgid

Kalmistul on 1905. aasta 16. oktoobril Tallinnas, Uuel turul, mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94). 1959. toodi kalmule Juhan Raudsepa skulptuur, mis oli valmistatud 1931 ja algselt seisis Estonia teatrimaja juures. 1969. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. 1974. kujundati matmispaik ümber.

Kalmistule on maetud kaheksa 1924. aastal kommunistide mässu ohvrina langenut - neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud Heinrich Lossmann, Mihkel Nutt, Jaan Holts ja Johannes Kumel, konstaabel Herman Ubin, reamees Jaan Bergson ja piirivalvur Johan Kruusmann. Kadett Arnold Allebras on maetud oma perekonnaplatsile)..

31. mail 1931 avati spordiseltsi „Kalev" 30. juubelil puhul mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlaste. Katte eemaldas ja pidas pikema kõne riigivanem Konstantin Päts. Mälestussammas avati taas 1997. aastal.

24. juulil 1932. paigaldati vastvalminud Püha Vaimu kabelile mälestustahvel Vabadussõjas langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.

Kultuurimälestisi

Kuno Veeberi hauamonument

Jakob Westholmi hauamonument. Autor skulptor Juhan Raudsepp

Perekond Jaigi hauasammas

Perekond Aule hauamonument

Eduard Taska haud

Perekond Vinnali hauamonument

H. Namsingi hauamonument

Perekond Maureri hauasammas

• Rahumäe Juudi kalmistu kabel, 1910. aastad
• Rahumäe kalmistu Kaarli koguduse kabel, 1913. a.
• Rahumäe kalmistu Püha Vaimu koguduse kabel, 1932. a.
• 1905. aasta terroriohvrite matusepaik

• Aleksander Klumberg-Kolmpere (1899–1958) haud
• Jaan Koorti (1883–1935) haud
• Teodor Lippmaa (1894–1943) haud
• Konstantin Märska (1896–1951) haud
• H. Namsingi hauamonument, J. Koort, 1925 (Saaremaa marmor)
• Jaan Oksa (1884–1918) haud
• Georg Johannes Parikase (1880–1958) haud
• Kristjan Raua (1865–1943) haud
• Paul Raua (1865–1930) haud
• Eduard Taska (1890–1942) haud
• K. Veeberi hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit)
• Jakob Westholmi (1877–1935) haud

• E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit)
• Perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit)
• Perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)

Tulevik

Tulevikus kaalutakse kolumbaariumi (urnimüüri) ehitamist.

Silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelaste kalmud

Usutegelased

• Jaan Kiivit seenior (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967)
• Jaan Kiivit juunior (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005)
• Aleksander Mäevälja (enne Mohrfeldt) (praost, kultuuritegelane, kirjamees)
• Rein Premet (Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja)
• Lembit Tedder (EELK vaimulik)

Teadlased

• Harald Arman (arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige)
• Johan Cristina Johansen (maaparandusinsener, Taani peakonsul)
• Teodor Lippmaa (botaanik ja taimegeograaf)
• Artur Luha (loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige)
• Karl Lüüs (arhitekt)
• Evald Oldekop (hüdroloog ja bioloogiafilosoof)

Kultuuritegelased

• Heino Anto (näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija)
• Elise Aun-Raup (kirjanik)
• Gustav Avesson (Estonia näitleja ja laulja)
• Julius Bleyer (postiajaloo uurija, Eesti Postimuuseumi asutaja ning esimene juhataja).
• Tõnis Braks (kirjanik ja ajakirjanik)
• Paul Wilhelm Burman (kunstnik)
• Erika Esop (lastekirjanik ja prosaist)
• Leo Gens (ka Lev Gens) (kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog)
• Isidor Goldman (lennunduse ajaloo uurija)
• Gunnar Graps (muusik)
• Harald Heinsaar (aia- ja pargikujundaja, kunstnik)
• Juhan Jaik (luuletaja, novellist ja ajakirjanik)
• Marie Kalmus (kunstnik, kujur)
• August Kirsimägi (enne Adalbert Kirschenberg) (kirjanik).
• Jaan Koort (kujur, maalikunstnik ja keraamik)
• Jaan Kross (kirjanik)
• Pear Luide (enne Bernhard Kangermann) (näitekirjanik)
• Georg Eduard Luiga (ajakirjanik ja kirjanik)
• Bernhard Lukk (klarnetist, Konservatooriumin professor)
• Madis Mei (kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja)
• Natalie Mei (tearikunstik ja raamatugraafik)
• Jakob Mändmets (kirjanik ja ajakirjanik)
• Konstantin Märska (filmioperaator)
• Georg Johannes Parikas (Eesti fotograafia ja filmikunsti raja, Vabadussõja fotoreporter)
• Jaan Oks (kirjanik)
• Artur Perna (arhitekt, Vabadussõjas oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülem)
• Eduard Poland (kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50, 100 ja 500 margase ning 5, 10 ja 20 pennise aastatel 1919 – 1924)
• Heinrich (Hindrik) Prants (ajakirjanik)
• Endel Pärn
• Kristjan Raud (kunstnik)
• Paul Raud (kunstnik)
• Jakob Rosenberg (esperanto pioneer Eestis)
• Peep Sarapik (helilooja ja koorijuht)
• Friedrich Sauer (Priidu Saue) (Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister)
• August Tamman (kirjanik, riigikogu sekretär)
• Venda Tammann
• Eduard Taska (Eesti professionaalse nahakunsti alusepanija)
• Aleksander Tassa (kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja)
• Harry Tertsius (intarsiakunstnik)
• Heinrich Tiidermann (fotograaf)
• Agaate Veeber (kunstnik)
• Kuno Bernhard Veeber (maalikunstnik)

Sõjaväelased

• Vladimir Hirt, ka Vladimir Hirv (VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandandiks, hiljem teenis pioneeripataljonis)
• Ao Kaiv (Spetsnaz’i väeosa luuraja, jefreitor. Hukkus Afganistanis 1986)
• Roman Sidorenko (Spetsnaz’i jaoülem, nooremseersant. Hukkus Afganistanis 1987)

Ühiskonnategelased

• Gustav Jallajas (postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige)
• Vilhelmine Klementi (revolutsioonitegelane)
• Jaan Kreuks (revolutsioonitegelane)
• Julius Seljamaa (VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees ning I Riigikogu liige. Ajakirjanik)
• Alma Vaarman (revolutsioonitegelane)
• Eduard Virgo (VR III/2, diplomaat)
• Jakob Westholm (pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–20 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige.)

Sporditegelased

• Koit Annamaa (kergejõustiklane, vasaraheitja. Osales Berliini olümpiamängudel (1936). Oli politseiteenistuses)
• Ernst Joll (jalgpallur, osales Pariisi olümpiamängudel (1924). Följetonist)
• Aleksander Klumberg-Kolmpere (kergejõustiklane ja treener)
• Karl Tallmeister (võrkpallur)
• Leopold Tõnson (kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane)
• Reginald Uba (kergejõustiklane, keskmaajooksja. Osales Berliini olümpiamängudel (1936). Spordiajakirjanik Toomas Uba isa)
• Toomas Uba
• Helmut Veem (VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht. Kaitsepolitsei asutaja ja esimene ülem, kapten)
• Tõnu Võimula (maadleja, sporditegelane. Martin Kleini treener)

• 

  Kristjan Raua ja Paul Raua haud

• 

  K. A. Rütmani hauasammas

• 

  Hans Suklesi haud

• 

  E. ja J. Olliku hauamonument

• 

  Perekond Uusmanni hauamonument

• 

  Konstantin Märska haud

• 

  Evald Oldekopi hauasammas

1905. aasta terroriohvrite matusepaik

Matusepaiga monumendi autoriks on skulptor Juhan Raudsepp.

• 
• 
• 
• 

Kirjandus

• Laane, Karl. Tallinna kalmistud. Maalehe Raamat. Tallinn, 2002.

Välislingid

• Rahumäe kalmistu koduleht
• Galerii Rahumäe kalmistu
• Rahumäe kalmistu plaan
• Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat

Portaal Nõmme