Komöödia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on dramaatika žanrist; festivali kohta vaata Komöödia (festival)

Marchel Mithosi komöödiat "Voodi" esitab Rannu külateater "Emu".

Komöödia ehk pilke- või naljamäng (kr kōmōdia < komos 'lõbus, lärmitsev salk' + ōdē 'laul') on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatika žanre (võrdle tragöödia ja draamaga).

Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust.

Konfliktid on komöödias tavaliselt kergekaalulisemad kui tragöödias või draamas ja lahenevad mitmesuguste sekelduste, arusaamatuste, ootamatute sündmuspöörakute ja valeperipeetiate järel õnnelikult. Inimesekujutus võib olal ühekülgsem kui draamas, tüüpilist rõhutav, koomilisi liialdusi pakkuv (hüperbool, karikatuur, šarž).

Domineerivate tunnuste alusel jagatakse komöödiaid žanritüüpideks, nagu satiiriline ja humoorikas komöödia; farss e jant, vodevill, kõrgkomöödia; intriigi-, situatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- ehk salongikomöödia.

Koomilisi filme ehk komöödiafilme nimetatakse tavaliselt samuti komöödiateks.

Kuulsamaid autoreid: Shakespeare, Ben Jonson, Sheridan, Oscar Wilde, George Bernard Shaw, Lope de Vega, Molière, Beaumarchais, Carlo Goldoni, Nikolai Gogol, Aleksis Kivi.

Eesti kirjanikest: esimesed algupärased naljamängud kirjutas Juhan Kunder, Eesti teatriloos oluline August von Kotzebue [1]. Klassikaline eesti komöödia on Eduard Vilde "Pisuhänd", komöödiakirjanikud on veel Oskar Luts, Hugo Raudsepp, Juhan Smuul, Enn Vetemaa, Andrus Kivirähk.

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]