Harilik ženšenn

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib harilikust ženšennist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Ženšenn (perekond)

Ginsengpflanze.jpg
Ženšenni juured

Ženšenn (Panax ginseng) on araalialiste sugukonda ženšenni perekonda kuuluv rohttaime liik. Oma nime (hiina 人参 rénshēn,'inimesejuur') on ta saanud sellest, et ta juur meenutab kujult inimkeha.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ženšenn on pikaealine. Areng on aeglane ning õide puhkeb alles 10–11 aastaselt. Taim on nõudlik ja kulub 4–6 aastat, enne kui kasvab piisavalt, et saaki korjata. Saagiks on juur (ženšennijuur), mis on 20–30 cm pikkune. Taime sõrmjad liitlehed asetsevad varre tipus.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ženšenn kasvab põhjapoolkera jahedamates piirkondades: Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias (peamiselt Koreas, Mandžuurias ja Ida-Siberis).

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ženšennijuur on adaptogeen, st tõstab kasutamise korral organismi kohanemis- ja vastupanuvõimet. Teda tarvitatakse peamiselt teena stressi ja kurnatuse korral, tal on ergastav toime. Ženšenni peetakse ka afrodisiakumiks, st ta parandab sugurakkude vitaalsust ja inimese seksuaalset võimekust. Ženšennitee stimuleerib ka vaimset tegevust, tugevdab immuunsust, toniseerib närvisüsteemi, stimuleerib valkude ja nukleiinhapete sünteesi, tugevdab südamelihase kokkutõmbeid ning aitab korrapärasel kasutamisel pikendada eluiga.