Primorje krai

Allikas: Vikipeedia
Primorje krai

vene Приморский край
(Primorski krai)

Coat of arms of Primorsky Krai.svg
Primorje krai vapp
Flag of Primorsky Krai.svg
Primorje krai lipp

Pindala: 161 873 km²
Elanikke: 1 950 483[1] (2012)
Keskus: Vladivostok
Primorje krai asend Venemaal

Primorje krai on Venemaa administratiivne piirkond Kaug-Ida föderaalringkonnas. Piirneb Habarovski krai, Hiina ja Põhja-Koreaga.

Primorje krai kesk- ja idaosas asub Sihhote-Alini mäestik. Suurim jõgi on Ussuuri jõgi.

Suuremad linnad on Vladivostok, Nahhodka, Ussuriisk ja Artjom.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Primorje krais valitseb mussoonparaskliima. Talved on külmad, kõige külmem kuu on jaanuar, selle keskmine temperatuur on alates –7 °C krai edelaosas kuni –23 °C põhjapoolsetes mägistes piirkondades. Suvi on soe või palav, mereäärsetel aladel on kõige soojem kuu august, selle keskmine temperatuur on seal 18 °C kuni 21 °C. Mandrilistemal aladel on kõige soojem kuu juuli temperatuuriga 17 °C kuni 22 °C. Õhutemperatuuri absoluutsed miinimumid on alates –24 °C Põhja-Korea piiri lähedal Hassani rajoonis kuni –54 °C krai põhjaosa mägedes Krasnoarmeiski rajoonis. Õhutemperatuuri absoluutsed maksimumid on 33,6 °C Vladivostokis kuni 41 °C Pogranitšnõi rajoonis.

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Krais kasvab umbes 400 puud, põõsast ja liaani. Metsad hõlmavad 77 % territooriumi. Kõige levinumad puuliigid on kuusk (22,5 %), korea seedermänd (18,9 %), tamm (17,5 %), lehis (10,7 %), valge kask (9,8 %), kivikask (6,2 %), nulg (3,7 %), pärn (3,5 %), saar (2,7 %), haab (1,8 %), jalakas (1,0 %), ülejäänud liigid alla 1,7 %.

Järvedes võib kohata lootoseid, kõige rohkem on neid Hanka järves.

Krais kasvatatakse kartuleid, sojaube, maisi, päevalilli, riisi, viinamarju, kirsse, mureleid, ploome, õunu, pirne, aprikoose, arbuuse, meloneid, tomateid, pipart ja muid taimekultuure.

Loomastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomadest asuvad krais amuuri tiiger, goral, tähnikhirv, kaeluskaru, mandariinpart, must-toonekurg, kaug-ida toonekurg, jaapani kurg, idakurg, valgesaba-merikotkas, amuuri metskass, amuuri leopard, rabapistrik ja paljud muud.[2] Hanka järves elavad kaug-ida ehk hiina kilpkonnad.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Administratiivse piirkonna koosseisus on järgmised rajoonid ja linnaringkonnad:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


45.33333333134.66666667