Alzheimeri tõbi

Allikas: Vikipeedia
Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud.

Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud.[1]

Alzheimeri tõbe klassifitseeritakse RHK-10 järgi koodiga G30.

Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Dementsust, mis kujuneb välja Alzheimeri tõve tõttu, käsitletakse orgaaniliste psüühikahäirete rubriiki kuuluva haigusena (dementsus Alzheimeri tõvest).

Enamasti diagnoositakse Alzheimeri tõbi üle 65 aastastel[2], kuigi haruldasem varajane Alzheimeri tõbi võib esineda palju nooremas eas. 2006. aastal põdes Alzheimeri tõbe maailmas 26,6 miljonit inimest. Ennustatakse, et 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe.[3]

Kuigi Alzheimeri tõbi on igal inimesel erineva iseloomuga, on sel haigusel palju ühiseid sümptomeid.[4] Kõige esimesi sümptomeid peetakse sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressi ilminguteks.[5] Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Kui tekib Alzheimeri tõve kahtlus, siis diagnoosi kinnitatakse tavaliselt käitumishinnangutega ja kognitiivsete testidega; sageli järgneb võimaluse korral ajuskaneering.[6]

Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise.[5][7] Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma.[8] Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat.[9] Alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi panemist üle 14 aasta.[10]

Alzheimeri tõve põhjus ei ole selge. On näidatud haiguse seost seniilnaastude ehk amüloidnaastude ehk amüloidiladestusega naaste ja [[neurofibrillaarsed tängud|neurofibrillaarsete tänkudega peaajus.[11]

Praegu kasutatavatel ravivõtetel on väike sümptomaatiline efekt. Pole olemas haiguse progresseerumist peatavat ega aeglustavat ravi. 2008. aastaks oli tehtud üle 500 kliinilise katse Alzheimeri tõve ravi leidmiseks, kuid polnud teada, kas mõni neist invasiivsetest võtetest annab lootust.[12]

Alzheimeri tõve profülaktikaks on pakutud hulk eluviisiharjumusi, kuid pole tõendeid, et need degeneratsiooni pärsiksid. Haiguse ärahoidmiseks ja sellega paremaks toimetulemiseks soovitatakse ajutreeningut, kehalisi harjutusi ja tervislikku toitumist.[13]

Et Alzheimeri tõbi ei ole ravitav ja on degeneratiivne, siis on väga suur tähtsus patsientide hooldamisel. Peamiseks hooldajaks on sageli abikaasa või lähedane sugulane.[14] Alzheimeri tõbi asetab hooldaja õlule suure koorma (vaata Nõdrameelse hooldamine). Sellel võivad olla hooldaja elule rasked sotsiaalsed, psühholoogilised, füüsilised ja majanduslikud tagajärjed.[15][16][17] Arenenud riikides on Alzheimeri tõbi ühiskonnale üks kulukamaid haigusi.[18][19]

Haiguse kulg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haiguse kulg jaguneb neljaks staadiumiks, mille jooksul kognitiivsed ja funktsionaalsed häired süvenevad.

Eeldementsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eeldementsus

Esimesed sümptomid pannakse sageli ekslikult vananemise või stressi arvele.[5] Põhjalikul neuropsühholoogilisel testimisel on võimalik leida kergeid kognitiivseid raskusi kuni kaheksa aastat enne, kui on võimalik kliiniliselt diagnoosida Alzheimeri tõve.[20] Need varajased sümptomid võivad häirida kõige keerukamaid igapäevatoiminguid.[21] Kõige märkimisväärsem vaevus on mälukaotus, mis ilmneb raskuses meenutada hiljuti teada saadud asju ning võimetuses omandada uut infot.[20][22]

Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist.[20] Võib esineda apaatia, mis jääbki haiguse kogu kulu jooksul kõige püsivamaks neuropsühhiaatriliseks sümptomiks.[23] Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks,[22] kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega.[24]

Kerge staadium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine.[25] Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime. [26][27]

Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas käepärasuses, mis toob kaasa suulise ja kirjaliku kõne üldise vaesustumise.[25][28] Sel staadiumil on haige tavaliselt võimeline lihtsamaid mõtteid korralikult edasi andma.[25][28][29] Peenmotoorsete tegevuste (näiteks kirjutamine, joonistamine, riietumine) võib esineda koordinatsiooni- ja planeerimisraskusi (apraksia), kuid tavaliselt jäävad need märkamatuks.[25] Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kohnitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures.[25]

Keskmise raskusastmega staadium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haiguse süvenedes kaob lõpuks haigete iseseisev, nii et nad pole võimelised sooritama kõige tavalisemaidki igapäevatoiminguid.[25] Võimetuse tõttu sõnu meenutada tekivad sagedased ebaõiged sõnaasendused (parafaasiad). Ka kirjutamis- ja lugemisoskus aina halvenevad.[25][29] Haiguse süvenedes halveneb keerukate tegevuste koordinatsioon, näiteks suureneb kukkumisoht.[25] Mälu halveneb veelgi ja haige võib mitte ära tunda oma lähedasi sugulasi.[25] Halveneb ka pikaajaline mälu, mis varasematel staadiumidel säilis.[25]

Rohkem hakkavad ilmnema käitumuslikud ja neuropsühhiaatrilised muutused. Tavalised ilmingud on uitamine, ärrituvus ning emotsionaalne labiilsus, mis ilmneb nutus, ettekavatsemata agressiivsushoogudes ja vastupanus hooldamisele.[25]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Berchtold NC, Cotman CW (1998). "Evolution in the conceptualization of dementia and Alzheimer's disease: Greco-Roman period to the 1960s". Neurobiology of Aging 19 (3): 173–189. doi:10.1016/S0197-4580(98)00052-9. PMID 9661992. 
  2. Brookmeyer R., Gray S., Kawas C. (September 1998). "Projections of Alzheimer's disease in the United States and the public health impact of delaying disease onset". American Journal of Public Health 88 (9): 1337–42. doi:10.2105/AJPH.88.9.1337. PMID 9736873. 
  3. Esinemissagedus hinnang 2006. aastast:
  4. "What is Alzheimer's disease?". Alzheimers.org.uk (August 2007). Vaadatud 21.02.2008.
  5. 5,0 5,1 5,2 Waldemar G, Dubois B, Emre M, et al. (January 2007). "Recommendations for the diagnosis and management of Alzheimer's disease and other disorders associated with dementia: EFNS guideline". Eur J Neurol 14 (1): e1–26. doi:10.1111/j.1468-1331.2006.01605.x. PMID 17222085. 
  6. "Alzheimer's diagnosis of AD". Alzheimer's Research Trust. Vaadatud 29.02.2008.
  7. Tabert MH, Liu X, Doty RL, Serby M, Zamora D, Pelton GH, Marder K, Albers MW, Stern Y, Devanand DP (2005). "A 10-item smell identification scale related to risk for Alzheimer's disease". Ann. Neurol. 58 (1): 155–160. doi:10.1002/ana.20533. PMID 15984022. 
  8. "Understanding stages and symptoms of Alzheimer's disease". National Institute on Aging (26. oktoober 2007). Vaadatud 21.02.2008.
  9. Mölsä PK, Marttila RJ, Rinne UK (August 1986). "Survival and cause of death in Alzheimer's disease and multi-infarct dementia". Acta Neurol Scand 74 (2): 103–7. doi:10.1111/j.1600-0404.1986.tb04634.x. PMID 3776457. Välja otsitud 2008-08-04. 
  10. Mölsä PK, Marttila RJ, Rinne UK (March 1995). "Long-term survival and predictors of mortality in Alzheimer's disease and multi-infarct dementia". ActaNeurol Scand 91 (3): 159–64. PMID 7793228. 
  11. Tiraboschi P, Hansen LA, Thal LJ, Corey-Bloom J (June 2004). "The importance of neuritic plaques and tangles to the development and evolution of AD". Neurology 62 (11): 1984–9. PMID 15184601. 
  12. "Alzheimer's Disease Clinical Trials". US National Institutes of Health. Vaadatud 18.08.2008.
  13. "Can Alzheimer's disease be prevented" (pdf). National Institute on Aging (29. august 2006). Vaadatud 29.02.2008.
  14. You must specify title = and url = when using {{cite web}}."The MetLife study of Alzheimer's disease: The caregiving experience" (PDF). MetLife Mature Market Institute (August 2006). [{{{url}}} Originaali] arhiivikoopia seisuga 25.06.2008. Vaadatud 12.02.2008.
  15. Thompson CA, Spilsbury K, Hall J, Birks Y, Barnes C, Adamson J (2007). "Systematic review of information and support interventions for caregivers of people with dementia". BMC Geriatr 7. doi:10.1186/1471-2318-7-18. PMID 17662119. 
  16. Schneider J, Murray J, Banerjee S, Mann A (August 1999). "EUROCARE: a cross-national study of co-resident spouse carers for people with Alzheimer's disease: I—Factors associated with carer burden". International Journal of Geriatric Psychiatry 14 (8): 651–661. doi:<651::AID-GPS992>3.0.CO;2-B 10.1002/(SICI)1099-1166(199908)14:8<651::AID-GPS992>3.0.CO;2-B. PMID 10489656. Välja otsitud 2008-07-04. 
  17. Murray J, Schneider J, Banerjee S, Mann A (August 1999). "EUROCARE: a cross-national study of co-resident spouse carers for people with Alzheimer's disease: II—A qualitative analysis of the experience of caregiving". International Journal of Geriatric Psychiatry 14 (8): 662–667. doi:<662::AID-GPS993>3.0.CO;2-4 10.1002/(SICI)1099-1166(199908)14:8<662::AID-GPS993>3.0.CO;2-4. PMID 10489657. 
  18. Bonin-Guillaume S, Zekry D, Giacobini E, Gold G, Michel JP (January 2005). "Impact économique de la démence (English: The economical impact of dementia)" (in French). Presse Med 34 (1): 35–41. ISSN 0755-4982. PMID 15685097. 
  19. Meek PD, McKeithan K, Schumock GT (1998). "Economic considerations in Alzheimer's disease". Pharmacotherapy 18 (2 Pt 2): 68–73; discussion 79–82. PMID 9543467. 
  20. 20,0 20,1 20,2 Bäckman L, Jones S, Berger AK, Laukka EJ, Small BJ (Sep 2004). "Multiple cognitive deficits during the transition to Alzheimer's disease". J Intern Med 256 (3): 195–204. doi:10.1111/j.1365-2796.2004.01386.x. PMID 15324363. 
  21. Nygård L (2003). "Instrumental activities of daily living: a stepping-stone towards Alzheimer's disease diagnosis in subjects with mild cognitive impairment?". Acta Neurol Scand Suppl (179): 42–6. doi:10.1034/j.1600-0404.107.s179.8.x. PMID 12603250. 
  22. 22,0 22,1 Arnáiz E, Almkvist O (2003). "Neuropsychological features of mild cognitive impairment and preclinical Alzheimer's disease". Acta Neurol. Scand., Suppl. 179: 34–41. doi:10.1034/j.1600-0404.107.s179.7.x. PMID 12603249. Välja otsitud 2008-06-12. 
  23. Landes AM, Sperry SD, Strauss ME, Geldmacher DS (Dec 2001). "Apathy in Alzheimer's disease". J Am Geriatr Soc 49 (12): 1700–7. doi:10.1046/j.1532-5415.2001.49282.x. PMID 11844006. 
  24. Petersen RC (February 2007). "The current status of mild cognitive impairment—what do we tell our patients?". Nat Clin Pract Neurol 3 (2): 60–1. doi:10.1038/ncpneuro0402. PMID 17279076. 
  25. 25,00 25,01 25,02 25,03 25,04 25,05 25,06 25,07 25,08 25,09 25,10 Förstl H, Kurz A (1999). "Clinical features of Alzheimer's disease". European Archives of Psychiatry and Clinical Neuroscience 249 (6): 288–290. doi:10.1007/s004060050101. PMID 10653284. 
  26. Carlesimo GA, Oscar-Berman M (June 1992). "Memory deficits in Alzheimer's patients: a comprehensive review". Neuropsychol Rev 3 (2): 119–69. doi:10.1007/BF01108841. PMID 1300219. 
  27. Jelicic M, Bonebakker AE, Bonke B (1995). "Implicit memory performance of patients with Alzheimer's disease: a brief review". International Psychogeriatrics 7 (3): 385–392. doi:10.1017/S1041610295002134. PMID 8821346. 
  28. 28,0 28,1 Taler V, Phillips NA (Jul 2008). "Language performance in Alzheimer's disease and mild cognitive impairment: a comparative review". J Clin Exp Neuropsychol 30 (5): 501–56. doi:10.1080/13803390701550128. PMID 1856925. 
  29. 29,0 29,1 Frank EM (September 1994). "Effect of Alzheimer's disease on communication function". J S C Med Assoc 90 (9): 417–23. PMID 7967534. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]