Testosteroon

Allikas: Vikipeedia
Testosteroon
Keemiline valem C19H28O2
Molekulmass 288 g/mol
Sulamispunkt 155...156

Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.

Testosterooni toodetakse ka sünteetiliselt.

Testosterooni kogused, füsioloogilised funktsioonid, retseptorid, ensüümid ja geenid aga ka testosterooni ringlusega seotud patoloogilised seisundid võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Testosterooni taset mõjutavad söök, jook, mitmed ravimid jpm.

Testosteroonil on inimkehas mitmeid toimed, selle suurenenud sisaldust seostatakse hirmu ja ängistuse vähenemisega. Paljude liikide isasloomadel varieerub selle tase vanusest johtuvalt, aga ka aastaajalistest eripäradest lähtuvalt, kuna testosteroonile omistatakse nende delikaatsetes käitumistoimingutes juhtiv roll, nii näiteks on madudel paaritumisperioodil rohkelt suurenenud neeru-sugusegmendid (neerudes paiknevad nefronite osad); suguküpsel harilikul rästikul võivad need moodustada kuni 1/2 neerudest[1], kui ka agressiivsete paaritumisrituaalide esinemissagedus, võitlevate isasmadude näol.

Testosterooni toimed ja ringlus lümfoid(-immuun)süsteemis ei ole seni veel selged. Testosteroonile reageerivaid retseptoreid on tuvastatud tüümuses ja T-rakkudel, kuid nende talitlus pole selge. Arvatakse ka, et testosteroon kaitseb mehi mitmete autoimmuunhaiguste tekke eest. Kuid prenataalne kokkupuude testosterooniga võib sünnijärgselt lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid anda.

Testosteroon kuulub keemiliselt olemuselt steroidide hulka.

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Testosterooni esineb nii meeste kui ka naiste organismis (naistel tavaliselt umbes 10 korda vähem). Terve mehe organismis sünteesitakse 5 mg (1,8 × 10−4 untsi) testosterooni päevas.[2]

Testosteroon on olulisim munandites Leydigi rakkude eritatav meessuguhormoon. Aga seda eritavad mõnevõrra ka munasarjad[3] ja neerupealisekoor.

Testosterooni sünteesitakse kolesteroolist. Peaaju rakkudes toimub samuti testosterooni biosüntees kas de novo või ringleb testosteroon vere kaudu.

Testosteroon metaboliseeritakse ka neurosteroidideks. Testosterooni bioloogilised ülesanded ajus pole selged. Testosteroon avaldab neuronitele bioaktiivseid toimeid. PeaajuAjus metaboliseeritakse testosteroon dihüdrotestosterooniks ja see seondub androgeeni retseptoritega, või muundatakse ensüümi aromataasi poolt östradiooliks. Nii aromataasi kui ka androgeeni retseptorid on tuvastatud ajupiirkondades, mida seostatakse mälu ja õppimisega, sh hipokampuses ja amügdalas. Testosteroon suurendab närvirakkude kasvufaktori sisaldust hipokampuses ja reguleerib üles närvirakkude kasvufaktori retseptoreid eesajus.[4]

Aine eraldas esimesena Ernst Laqueur.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. A. J. Marshall, F. M. Woolf, Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus, lk 96, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2013) (inglise keeles)
  2. Robert D. Utiger, Testosterone HORMONE, [2017, märts 1]
  3. "Meditsiinisõnastik" 768:2004
  4. Olivier Beauchet, Testosterone and cognitive function: current clinical evidence of a relationship, doi: 10.1530/eje.1.02306, Eur J Endocrinol. 1. detsember 2006 155 773-781, [2017, märts 1]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]