Rott

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib perekonnast; rändroti kohta, keda nimetatkse ka lihtsalt rotiks, vaata artiklit Rändrott

Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sööb palju ja ükskõik mida : elektrijuhtmeid, kummivoolikuod, viljateri, puitu, nahka, toiduaineid – kõike kuni prügikastides olevate jäätmeteni.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rott elab karjas ja suudab kohaneda igasuguste oludega. Ta on väga hea ujuja. Rott liigub harva oma territooriumilt välja: ta teab, et lähedalt on kergem saaki püüda. Ta ei taju valju müra ja võib koguni surra, kui ei jõua ruttu põgeneda.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emane rott paaritub paljude isastega. Igas pesakonnas on 6–12 poega. Juba kolme nädala pärast võivad need pojad omakorda järglasi saada. Aastas poegib emane rott palju kordi. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida 800 järeltulijat.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik liike elutseb Kagu-Aasias ja Aafrikas. Mitu liiki on inimene tahtmatult mujale levitanud. Paljud rotid on kõigesööjad ja seal, kus neid on palju, nad lausa hävitavad inimeste toiduvarusid. Ohtlikke nakkushaigusi (näiteks katku, tüüfust) edasi kandes on rotid põhjustanud epideemiaid.

Eestis elab 13. sajandist alates India päritoluga mustjashalli karvastikuga kodurott. Sellest suurem, hallikarvaline rändrott jõudis meile 17. sajandil, kuid on praeguseks koduroti tõrjunud suhteliselt väikesele alale Lõuna- ja Kagu-Eestis.

Rottide liike[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rändrott (Rattus norvegicus)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]