Konfutsianism

Allikas: Vikipeedia
Õpetlaste kooli üks kanoonilisi alustekste Liji

Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學; pinyin'is: Rúxué – "õpetlaste ehk haritlaste kool") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem. Hiinas žusue või žu nime all tuntud õpetust pole traditsioon kunagi taandanud ühe mõtleja tegevusele. Küll aga on selle õpetuse eristumine eraldi koolkonnana otseselt seostuv Kong Fuziga, keda väljaspool Hiinat Konfutsiuse nime all tuntakse.

Varajast konfutsianismi ehk žusued on "Mozis" nimetatud dao-õpetuseks (daojiao) ja "Zhuangzis" dao-kunstiks (tehnikaks). Neokonfutsianismi kutsutakse Hiinas daosueks (daoxue).

Konfutsianismi väärtustest ja Konfutsiuse usust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab tegutsemist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.

Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid ja mis tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu universumit.

Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt.

Konfutsianistlik kaanon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks:

  1. Muutuste raamat (Yijing)
  2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing)
  3. Laulude raamat (Shijing)
  4. Kommete raamat (Liji)
  5. Kevaded-sügised (Chunqui)

Konfutsius viitab ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma.

Traditsiooniliselt peetakse Konfutsiust nende teoste koostajaks või väljaandjaks, kuid tänapäeval arvatakse, et need koostati ja muudeti mitme sajandi jooksul kuni Hani dünastiani välja.

Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast tekstist:

  1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu);
  2. Mengzi (Mencius);
  3. Suur õpetus (Daxue);
  4. Keskmine tavaline (Zhongyong).

Lääne-Hani dünastia (206 eKr – 24 pKr) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametliku moraalse ja poliitilise õpetuse.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Märt Läänemets, "Konfutsianism – maailma vanim humanismiõpetus" – raamatus "Ajalaval: kangelane & väärtused", TartuHelsinki 1995, lk. 171–195
  • Creel, Herrlee G. Confucius and the Chinese Way. Reprint. New York: Harper Torchbooks. (Originally published under the title Confucius—the Man and the Myth.)
  • Fingarette, Herbert. Confucius: The Secular as Sacred ISBN 1-57766-010-2.
  • Ivanhoe, Philip J. Confucian Moral Self Cultivation. 2nd rev. ed., Indianapolis: Hackett Publishing.
  • Nivison, David S. The Ways of Confucianism. Chicago: Open Court Press.
  • Joseph R. Levenson. Confucian China and its modern fate (1958-1965)
  • Max Weber, The Religion of China: Confucianism and Taoism.
  • Xinzhong Yao (2000) An Introduction to Confucianism. Cambridge: Cambridge University Press.
  • Chang Wing-tsit. Neo-Confucianism and Chinese Scientific Thought // Philosophy East and West. Honolulu, 1957.Vol.6 N 4.
  • Кобзев А. И. Философия китайского неоконфуцианства. М., 2002. — 606 с. ISBN — 5-02-018063-7

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]