Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Ikšķile piiskop 1196–1198.
Pärast esimese Üksküla piiskopi Meynardi surma seadis Bremeni peapiiskop Hartwig II tema järglaseks Bertoldi, kes oli tollal Loccumi tsistertslaskloostri abt. Lastes end peapiiskopil veenda, läks ta Liivimaale.
Piiskopina Ükskülasse jõudes võtis ta kiriku varanduse oma valdusse ja püüdis joogi, toidu ja kingitustega paganate ja kristlaste poolehoidu võita, kuid Holmi kalmistu pühitsemise ajal hakkasid liivlased vaidlema, kas ta koos kirikuga ära põletada, maha lüüa või uputada. Nad heitsid talle ette vaesust. Seda nähes põgenes ta Ojamaa kaudu Saksimaale ja kaebas paavstile, kes kuulutas välja ristisõja liivlaste vastu.
Sõjaväega naastes nõudis ta liivlastelt kristlusse tagasipöördumist ja julgeolekuks pantvange, et nad enam paganlusse tagsi ei langeks, nagu nad olid mitu korda teinud. Sõlmiti vaherahu, kuid see lõppes, kui liivlased hobusemoona otsivaid sakse tapnud olid. Järgnenud lahingus Riia lähedal kandis hobune Bertoldi liivlaste keskele, kus Ymaut (kroonika hilisemates tekstides tekkinud ümberkirjutusvea tõttu on juurdunud ekslik kirjutus Imant) torkas ta selja tagant odaga läbi ja teised rebisid ta lõhki.
Vanim Henriku kroonika tekst (Codex Zamoscianus) ei nimeta Bertoldi surmapäeva. Hilisemates käsikirjades on sellena antud üheksas päev enne augusti kalende (24. juuli). Pole teada, millal see kiilund tekkis ja kui põhjendatud ta on. See võis olla tuletatud Bertoldi hauakirjast Riias. Lübecki Arnoldi kroonika järgi toimus lahing kuumal aastaajal.
Pärast tema surma sõlmiti liivlastega rahu ja nad lasksid end ristida, lubades neile ülalpidamise. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased Väina jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema.[1]
[redigeeri] Viited
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn, Eesti Raamat, 1982. Lk. 28–33.
| Eelnev: Meinhard |
Liivimaa piiskop 1196–1198 |
Järgnev: Albert |